FOTOD | Mis juhtub kui lasta maailma parimal kokal Massimo Bottural tsirkusetelgis toidufestival korraldada?
Rimini asub Emilia-Romagna maakonna kõige idapoolsemas osas, Aadria mere ääres. Juuni keskpaigas korraldab siin Al Mèni-nimelist toidufestivali Osteria Francescana peakokk Massimo Bottura, kelle nime seostatakse aina enam heategevusliku liikumisega Food for Soul. Al Mèni, mis tähendab kohalikus murdes “kätega tehtut”, toob neljandat aastat Riminisse kokkama üle paarikümne chefi Itaaliast ja välismaalt.
Rimini tervitas toidufestivali pilvitu taeva, meretuule ja muusikaga stiilis Earth, Wind and Fire. Hiiglaslik tsirkustelk oli püsti tõmmatud Federico Fellini väljakule, mereranna ja Grand Hotel’i vahele. Heledates toonides tsirkustelk andis aimu Fellini filmi “8 e ½” oniirilisest maailmast: areen, tellinguid meenutavad puidust raamid, prožektorivalgus ja kõvaks tallatud telgipõrand. Olgu öeldud, et Rimini on Fellini sünnilinn.
Sel aastal olid festivalile kutsutud 12 noort rahvusvahelist talenti ja 12 Michelini tärnidega pärjatud itaalia chefi. Kahel päeval, lõunal ja õhtul, toimusid tsirkuse areenil show cooking etendused ja degusteerimised. Töötati paarides, sulatades kokku ideid, maitseid ja kultuure. Festivali avas Osteria Francescana sous chef Davide Di Fabio, kelle paariliseks oli mehiklanna, restorani Noma kogemusega freelance Karime Lopez Moreno Tagle. Teiste rahvusvaheliste nimede hulgas astusid areenile jaapanlane, kahe Michelini tärniga pärjatud Zaiyu Hasegawa, rootslane, hetkel Pariisis töötav freelance August Lill ja korealanna, parimaks naiskokaks valitud Ana Roši parem käsi, Sloveenias asuva restorani Hisa Franko sous chef Emily Harris.
Ümber tsirkustelgi koondatud tsirkus(restoran)vagunitest pakuti gurmeetoitu tänavatoidu hindadega. Puidust lauad, istumiseks helekollased heinapakid. Hiigeltelgist vasakule jäi toiduturg maakonna kvaliteettoodetega - kohalikud veinid, käsitöö-õlu, neitsiõlid ja köögiviljad, Voghiera must küüslauk, kohalik šalottsibul, Modena palsamäädikas, Apenninide mäestike seened, parmigiano reggiano juust, Ferrara ümbruse tasandike riis, Piacenza lihatooted.
Muidugi ei puudunud festivalilt piada ja squacquerone, pehme juustuga täidetud lapikleib, tüüpiline Romagna (suve)toit. Väljakule viiv allee oli ääristatud disainerite ja käsitööliste sinitiibulisest riidest katustega pop-up poodidega. Ja muidugi Grand Hotel’i lopsakad aiad ja restoran, sealne reedeõhtune õhtusöök kuuel käel ja pühapäevahommikune piknik murul.
Veel tutvustati festivalil gurmeejäätise valmistamise nippe, toimusid veinide degusteerimised ning Slow Foodi sensoriaalsed laborid meeltele. Ka sai toiduturul kasutada personal shopperi nõu ja abi.
