TOIDUAJALUGU | Eva Ekblad ehk naine, kes söötis maailmale kartulit ja alustas alkoholismi levikut Euroopas
Esmaspäeval ehk 10. juulil pidas oma 293. sünniaastapäeva rootslanna Eva Ekblad. Naisterahvas, kelle nime väga ei tunta, päästis aga sajandeid tagasi inimesi massiliselt näljast ning lõi oma tööga lava alkoholismi tekkeks ja levikuks Euroopas. Nimelt on Eva Ekblad Rootsi teadlane, kes avastas 18. sajandi keskel kartuli uusi kasutusvõimalusi.
Kõik, kes sellel esmaspäeval lõid lahti Google'i otsingukanali võisid seal näha maailmakuulsa otsingumootori nime, mis oli kirjutatud kartulikoortega. Tegemist oli kummardusega naisele, kes töötas 18. sajandi keskel, täpsemalt saatis naine oma uurimustöö tulemused Rootsi Teadusakadeemiale aastal 1748, välja tehnoloogia, kuidas kartulites olevat tärklist muuta jahuks ja valmistada sellest lisaks muule ka alkoholi. Tänu sellele vähenes Põhjalas küll nälg, samas tõusis aga Rootsis hüppeliselt alkoholi tarbimine.
LOE LISAKS:
Tänu sellele, et alkoholi hakati nüüd valmistama palju odavamast toorainest ehk kartulist, täpsemalt selle tärklisest, võttis teadlane alkoholitootjate pilgu ära muudelt teraviljadelt nagu nisu, kaer ja rukis. See aga tähendas, et need teraviljad jõudsid nüüd inimesteni leiva kujul, mitte vedelana. Eva Ekblad suutis sellega aidata oluliselt kaasa näljahäda vähendamisele Rootsis ja lähipiirkonnas, kirjutab The Independent.
Tagasihoidlik ja täna erilist rokkstaari staatust mitte omav kartul jõudis Rootsi 1658. aastal, väga hilja arvestades selle mugula Euroopasse rändamise aega. Alguses kasvatati kartulit Rootsis vaid aristokraatide kasvuhoonetes õite pärast, samuti toideti kartulitega loomi. Just Ekblad võttis selle tähelepanuta jäänud mugula uurimise alla ja suutis luua revolutsiooni nii Rootsis kui kogu Euroopas.
VAATA VEEL:
Lisaks toidule uuris Ekblad ka kartulitärklise kasutusvõimalusi muudes valdkondades. Üheks selliseks oli näiteks kosmeetika - Ekblad avastas, et osad osised tolle aja kosmeetikas olid mürgised ja asendas need edukalt kartulijahuga.
Oma läbinägeliku ja äärmiselt võimsa teadustöö preemiana valiti ta esimese naisena 1748. aastal ka Rootsi Kuningliku Teadusakadeemia liikmeks. Märkmeid selle kohta, et Ekblad oleks ühelgi koosolekul käinud ei ole, tõenäoliselt ta ka ei käinud akadeemias kunagi, kuna see oli mõeldud vaid meestel
