Brabeck tunnistab, et vesi on kõige olulisem tooraine maailmas ja inimkonna veevarud peaks erastama. Ta leiab, et puhta vee kättesaadavus kui inimõigus on ekstreemne idee. Vesi, nagu iga teine toidukaup, peaks olema kindla turuväärtusega: me peame alati aduma, et veel on hind. Ning muidugi annaks seda siis müüa piirkondadesse, kus veega probleeme on, mis annab tema sõnul “palju erinevaid võimalusi”.

Iga tippjuhi suurim sotsiaalne vastutus on oma ettevõtte eduka ja kasumliku tegutsemise tagamine. Ainus viis maailma probleeme lahendada on suurema hulga töökohtade loomine. Brabeck on tuleviku suhtes positiivselt meelestatud: meil pole kunagi olnud nii hea nagu nüüd, nii palju raha, nii tugev tervis ja pikk eluiga – meil on olemas kõik, mida me soovime.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena