Peakokad Martin Ludvig ja Robert Piho avasid Tallinna südalinnas ajaloolises Hinke tornis uue restorani Mehed Köögis, mis on keskendunud selgelt lihale ja selle, et pearoa peamine element taldrikul säraks. Reaalsus on see, et mehed on suutnud panna taldrikule esiteks liha, mis on tasemel, läbimaitsestatud ning õigesti valmistatud, teiseks serveerida lisandid, mis säraksid isegi ilma põhitooraineta.

Uue restorani eesvedajad, kokad Martin Ludvig ja Robert Piho on töötanud Eesti parimates restoranides nagu NOA, OKO, Bocca ja Trattoria La Bottega. Täna pakuvad nad oma uues restoranis põhjamaisest köögist mõjutusi saanud värsket, hooajalist, tervislikku ja kvaliteetset toitu. Kuigi kokad peavad enda trumpideks just mehiseid liharoogasid – näiteks on menüüs tervelt kilone Tomahook steik, siis järjest enam katsetatakse ka põnevate vegantoitudega ning restorani valikust leiab neidki.

“Käime hommikuti vara alati ise turul, et tuua otse enda lõikelauale parim liha ja värske kraam, mis Eestis saada on. Värskus on esmatähtis, seega kodumaine tooraine on meie jaoks põhiliseks hea toidu aluseks,” kommenteeris peakokk Robert Piho.

Klassikalise turundusjutu taga on aga ootamatu sügavus, milles paistab välja kokkade tõeline talent, Tõnis Siiguri köögis omandatud esteetika ja viimaeks, oskus valmistada liha. Erinevat liha, erineval moel ja erinevate lisanditega. Lauda kantud madaltemperatuuril grillil valmistatud veiseribi valgub luudelt ning balanseerib oskuslikult sellel noateral, kus liha võiks pidada juba liiga pehmeks. Maitse on lihal aus ja selline, mida võiks igapäevaseks eneseturgutuseks süüa. Menüüs on ka meestekamba vahel jagamiseks sobiv kilone Tomahawk-steik, kergemaks ampsuks mõeldud terve kala, Iberico siga ja lambakints. Lisanditeks peediga värvitud kus-kus, ratatouille laadne juurviljahautis, värske salat ja mõnusad kastmed.

Kui pearoad üllatavad ja toovad sära silma, siis see ei tähenda, et eelroogadel puuduks sarm. Vastupidi. Mehed Köögis pakub ühe pealinna parima beauf a la tartar'i - see on lihtne, mitte millegagi eriliselt küll silmapaistev, kuid oma pretentsioonituses võrratut veist fetišeeriv amps. Meestele ehk mitte esimeses valikus oleva külma supi võiks siinses keskkonnas aga tellida - kurgi-hapupiimasupp heeringaga. Miks mitte. Kuna välja kasvas restoran Vene kööki pakkuvast "Babauljast", siis on menüüs ka karulaugupliinid kalamarjadega. Jällegi ... miks mitte!

Üsna mõnusa ja värske õhuna mõjub ka asjaolu, et mehed ei ole kinni "Eesti Tooraine" üsna piiravas raamistikus. Lihad ei ole ükski Eestist, juustud tulevad Itaaliast ja Hollandist ja nii edasi. Oluline on kvaliteet, emmotsioon ja maitsed, mitte söödava kasvuareaal. Loomulikult on majalimonaadiks pressitud rabarber kohalik ja magustoitudes kasutatavad muud marjad. Ehk, mis on parim Eestis, leiab ka tee menüüsse.

Täieliku läbipaistvuse huvides tuleb tunnistada, et menüü läbisöömisele kutsus ajakirjankud restoran ise ehk siis antud kirjatüki osas võib näha teatavat kinnimakstust. Kui olete aga Maitsed.ee artikleid ka varam lugenud, siis ei saa meid restoranikriitika teostamises ja kellegi poole kaldu olemises süüdistada. Võtame ikkagi väljandada sügavalt isiklikku arvamust ning mingil juhul ei oleks kulutanud aega kiidulaulule, kui selleks poleks reaalset põhjust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena