ÜKS PÄEV EKSPERDI ELUS: Toitlustuskohtade ohutusinspektori elu on täis surnud hiiri ja salmonelloosi
Tegu on inspektori või toiduohutuseksperdiga kohalikust terviseametist, Eesti puhul veterinaar- ja toiduametist. Teada on ju juhtumeid, kus inspektorid ei ole sulgend uksi või teinud märkuseid üksnes äärelinna õlistele grillbaaridele, vaid töö on pidanud mitmel korral seiskama puuduste tõttu ka nii mõnigi regiooni või maailma tippköök.
Toiduajakiri Munchies vestles endise Taani veterinaar- ja toiduameti inspektori Kent Kirkegaard Jenseniga sellest, milline on ühe toidupolitsei igapäev ja mida tööpäevalt oodata.
Tundsid sa end kunagi ebamugavalt või ohustatuna, kui mõnda inspektsiooni toidukohas läbi viisid?
Mina isiklikult ei ole kunagi ebamugavust või ohtu tundnud. Seda põhjusel, et iga restorani ja kohvikupidaja teab, et meie "külastused" on nii-öelda mängu osa ning kõik inspektsioonid on möödunud töises ja heas õhkkonnas.
Samas ma tean juhtumeid, kus järelkontrolli on teinud kaks inspektorit, kuna esimene külastus sellesse toiduasutusse ei olnud viisakas ja asjakohane. On inimesi, kes arvavad, et suudavad hirmutamisega panna inspektorid oma meelt muutma. Seda aga ei juhtu kunagi. Me üritame alati olla väga mõistvad, kuid kui meiega käitutakse s******, siis me üldiselt loeme oma eeskirju ka palju rangemalt.
Loomulikult. Inspektorid ei ole tõenäoliselt kõige oodatumad külalised restoranis. Milline on olnud kõige hullem vastuvõtt sinu karjääris?
Mind on ühel korral verbaalselt tugevalt rünnatud, ütleme siis õigesti - rämedalt läbi sõimatud. Restorani omanik sõimas mind jutti nii kümmekond minutit. Ma mõõtsin külmikus liha ja piima temperatuure ning avastasin, et need olid liiga kõrged, kirjutasin välja märkuse ja saatsin toiduained hävitamisele. Tegu oli üsna väikese koguse toorainega. Aga see röökimine ei tulnud kuidagi kasuks, sest mina oma meelt ei muutnud, kuid kogu restoran kuulis, kuidas omanik lihtsalt valimatute väljenditega toiduinspektorit sõimas. Ma olen üsna suur tüüp ning ma ei kartunud teda, mul oli temast isegi kahju.
Aga on mõningaid hullemaid lugusid: üks restorani omanik pani inspektori külmikusse luku taha. Õnneks oli minu kolleegil telefon ja huvitaval kombel ka piisavalt levi, et abi kutsuda.
Kuidas restoranipidajad üldiselt reageerivad, kui inspektorit sisenemas näevad?
Ma olen näinud omanikke püsti kargamas ja paaniliselt koristama hakkamas. Kuna me oleme ikkagi riigiasutuse töötajad, siis mõned selgelt kardavad meid. See on põhjus, miks me üritame oma töö teha ära kiiresti, vaikselt ja positiivset õhustikku hoides.
Millised on tavalised hügieenivastased rikkumised, mis restoranide leida on?
Kõige klassikalisem on lõikelaudade segi ajamine: lõikelaual lõigatakse toorest liha ning seejärel sinna otsa kohe juurvilju. See on kõige sobivam viis, kuidas salmonellat liigutada toitude vahel. See on vaid üks näide.
Toidu teemal on komistuskive ju palju: peamised on siiski toiduainetega ümberkäimise ja köögi puhtuse probleemid. Valmistusviiside eksimused ehk viisid, kuidas looduslikult saada lahti bakteritest. Ja loomulikult kõige igavamad rikkumised ehk paberimajanduse puudused.
Kindlasti oled töö jooksul näinud ikka suhteliselt jubedaid segadusi. Mis on olnud kõige kohutavam pilt restoranis, mida oled näinud?
Olen leidnud restoranist surnud rotte ja hiiri. Suurematest jamadest ja piltidest, olukordadest olen aga pääsenud. Samas tuleb meelde olukord ühes restoranis, mis oli juba varem saanud nii mõnegi märkuse toiduhügieeninõuete rikkumise pärast. Neil oli köögi taga ruum, kus oli seina ääres 4-5 külmakirstu, kus toiduained sees. Samas ruumis, külmikute ees, istusid diivanil, kohvilaua taga omaniku sõbrad, jõid ja suitsetasid. Nad jooksid meid nähes kohe minema. See oli naljakas, sest me olime neid ju juba näinud.
Kas see töö omas ka mingeid pikemaajalisi mõjusid Sulle endale?
Mõju on olemas. See on nii õnn kui ka õnnetus. Ma tean, millest loobuda ja mida potentsiaalselt ohtlikuks pidada. Näiteks ei telli ma kunagi jooke, kuhu jää on pandud lahtisest jäämasinast. Need on räiged bakterite kasvulavad. Kui oled näinud jäämasinat, mille sisemus on kaetud hallitusega, loobuksid ka ise jääst.
Kas see tähendab, et sa loed alati enne kuhugi sööma minemist läbi selle restorani kohta kirjutatud viimase raporti?
Loen, alati. Ma ei suuda vastu panna. Olen ühel korral jalutanud restoranist välja, kuna lugesin, et nad on saanud liha käitlemise eest karistada. Ma ei tahtnud riskida. Minu jaoks on kvaliteedimärk see, kui mõni kolleeg restorani soovitab. Tean, et siis on seal kõik korras.
