VIDEO: "Surmatants": Kuidas valmib kodumaine maitsev kanaliha?
Eesti ainus kohalik linnulihatootja Tallegg käitub lihatootmisel loogika "farmist kahvli otsa", "farm to fork" järgi ehk siis kasvatab oma farmides munast tibud ja linnud, annab neile ette oma toodetud sööda ning läbi oma tapamajade ja lihatööstuste pakub kodumaise liha tarbijatele.
Eestis tõuseb kanaliha tarbimine pidevalt ning kohalik tootja peab sellele reageerima. Statistika kohaselt sõi eestlane 2015. aastal rekordilised 77,2 kilogrammi liha, seda siis iga inimese kohta. Sellest sealiha moodustas 38,5 kilo ja kanaliha kugistas iga eestlane 365 päeva jooksul - sülelapsest raugani - 24,1 kilogrammi.
Tallegg kasvatab igal aastal oma 11 farmis kokku 11,5 miljonit broilerit, mis ka enamasti kohapeal - Eestis siis - ära tarvitatakse. Eestlaste lemmikuim ja ostetuim kana lihas on siiani filee, marineerituna lööb aga laineid tilli-jogurti šašlõkk. See on küll ühe tootja ja kanaliha pakkuja info, kuid annab siiski ülevaate eestlaste eelistustest. Umbes 10 protsenti kogu kanadest müüakse maha tervena. Kõik muud tükid - koivad, tiivad - jäävad siis kuskile keskmise tarbitavuse piiridesse. Tõusul on aga näiteks rupskite müük, kana maks, süda ja kaelad müüvad eraldi täiesti adekvaatseid koguseid. Küsimusele, millal võiks saada Eestist osta Tallegg'i kana, mis on vaid kitkutud, kuid muus osas terviklik, jäädakse vastus võlgu.
Linnuliha tootja Tabasalu tapamaja töötab vastavalt tellimusele ning mingil juhul ei toodeta kanalihatooteid lihtsalt külmikusse. Kana - täpsemalt Ross 306 broiler -, mis täna leiab oma lõpu, mis tükkideks võetakse ja pakendatakse, on järgmisel hommikul poodides müügil. Kadu on Tabasalu tehases viidud miinimumini, sest iga kanast lõigatud lihas leiab omale koha meie toidulaual, alles jäänud kontidest valmistatakse loomasööta, lihakehade jahutamisest saadav soojus suunatakse tagasi tööstuse soojendamiseks. Ainus osa kanast, mis jääb täna alles on suled ning hetkel ei ole suutnud keegi neile mõistlikku kasutust välja mõelda. Kui suudetakse, tehakse ka need "rahaks".
6000 lindu tunnis, 11,5 miljonit lindu aastas, kokku umbes 20 miljoni kilo linde. Nii võib võtta väga üldiselt kokku 2016. aasta Tabasalu tapamajas. Linde ei segregeerita, ühes reas liiguvad mööda liini pea alaspidi lõikamisse nii kanad kui kuked, liinil on võimalik eristada neid vaid suuruse ja kaalu järgi: kuked on alati suuremad. Enamus lõikamist toimub pikal liinil automaatselt, kuid vastavalt tellimustele tehakse ka käsitööd: näiteks luustatakse kanad tervikuna, et neist teha rulaadi või lõigatakse tiibadelt ära otsad, et need sobiksid marineerimiseks. Valikuid on palju.
Kirjeldada seda mehhaanilist kalkust, mis ümbritseb kanade lõiketsehhis, pole kuigi lihtne: broilerid "saabuvad" tapamajast lõikeruumi läbi pisikese luugi, linnud harjatakse ja pildistatakse ning järgneva mõnesaja meetriga lõigatakse neilt küljest kõik, mis müügiks läheb. See toimub motoorselt, pidurdamatult ja vägivaldselt, kuid laias laastus austades lindu ja seda, et ta on meile - lihasööjatele - toonud oma suurima ohvri.
