Lugeja küsib: Kui palju vedelikku organism igapäevaselt vajab?
See tähendab, et soojemate ilmade korral kaotatakse higiga rohkem vedelikku ja seetõttu on (vedeliku) vajadus tunduvalt suurem, vahendab Linnuliha.ee.
Vee piisav tarbimine aitab püsida tervena
Nii huvitav, kui see ka ei tunduks, siis teadlased ei ole jätkuvalt ühisel arusaamisel, kui palju vett inimene päevas tarbima peaks. Tõenäoliselt oleme kõik kuulnud soovitust tarbida vett 2 liitrit päevas, et püsida terve. Sellega aga kõik kaugeltki ei nõustu. Leidub neid, kes väidavad, et see on kõigest minimaalne kogus, mida organism vajab vedeliku puuduse ja janu vältimiseks. Kolmandad soovitavad kuulata keha – juua tuleks siis, kui tunned janu.
Ühesõnaga mitte keegi ei tea täpselt, kui palju vett me vajame. Küll aga teatakse, et vesi moodustab üle poole meie kehakaalust ning on organismi üks tähtsaim element tagades rakkude ja organite optimaalse toimimise.Vett saab organism nii jookidest kui ka toidust.
Vedelikupuudus võib viia tervisehädadeni
Teatavasti viib ebapiisav vedeliku tarbimine vedelikupuuduse tekkeni. Siinkohal ei tasu ära unustada, et erinevad joogid mõjutavad uriini tootmist erinevalt. Näiteks võivad mõned joogid soodustada uriini eritumist, mille tulemusena tekib vedeliku puudus. See võib kaasa tuua peavalu, väsimuse, pearingluse, seedeprobleemid ning põhjustada isegi südamehäireid.
Just seda, kuidas erinevad joogid mõjutavad uriini tootmist (või kui hästi aitavad erinevad joogid vedelikupuudust vältida), uurisid Ühendkuningriikide teadlased Loughborough’ ülikoolist. 72 katsealusel mõõdeti, kui palju vedelikku (kindla joogi tarbimise järel) jäi organismi. Seda näitajat võrreldi veega. Kümne erineva joogi tulemused nägid välja sellised:
Millised joogid aitavad vedelikku organismis hoida?
Kõrgem tulp näitab, et vedelik püsib organismis kauem. Märkimisväärset mõju tähendati siiski ainult üksikute jookide puhul. Nagu graafikult näha, püsivad apelsinimahl ja piim organismis kauem. See võib olla kasulik, kuna aitab vedelikupuudust vältida. Piima puhul tuleneb see kõrgemast energia- (kalorid) ja kaaliumisisaldusest. Apelsinimahla puhul tõenäoliselt kalorite ja naatriumi tõttu.
Üllatav on aga see, et diureetikumid ehk uriini eritumist suurendavad ained –näiteks kofeiin ja alkohol, ei avaldanud õlle ja kohvi näol märkimisväärset mõju uriini eritumisele. See tähendab, et kohvi või õlle tarbimine ei suurendanud uriini hulka. Siiski tuleb tähele panna, et nende puhul mängivad rolli tarbimiskogused. Seda eriti alkoholi puhul, kus suuremad kogused viivad tihti vedelikupuuduse tekkeni.
Mida sellest kõigest kõrva taha panna? Energiarikkad joogid, mis sisaldavad vajalikke mineraalaineid, võivad aidata vedelikul paremini organismis püsida. See omakorda vähendab vedelikupuuduseohtu. Võrreldes veega on siiski jookide erinevus vedeliku tasakaalule väike (vähemalt siis, kui kogused on mõõdukad). Seega tasub vähemalt vesi endaga kaasas kanda, et janu korral juua. See on kindla peale minek.
