VEINITRENDID: Mida juua ja mida mitte alanud kukeaastal?
Kui eelmise aasta joogitrendideks olid näiteks limonaad ja peale tulev ökoveinide hullus, siis 2017. aastal juhivad veini-, õlle- ja kokteilijoojate maitsemeeli mulliveinid, hapud õlled ja Mehhikost tulev mezcal.
Uurisime Eesti tippsommeljeedelt, mida on täpsemalt käesoleva aasta joogimaitsetest oodata.
Küsimused:
1. Millised võiksid olla sinu nägemuses 2017. aasta veinitrendid: mis riik või mari võiksid olla fookuses?
2. Rääkides aga õllest, siis kuhu liiguvad siin nii Eesti kui ka maailma maitsed? Mida on oodata nii suurtelt kui ka väiketootjatelt?
3. Džinn on hetkel trendimas: mis sa arvad, kas see jätkub või muutub? Mis võiks olla järgmine oluline ja eestlastele meeldiv alkohol?
4. Kokteilid ja toit on kindlasti selle aasta trendiks: kas ja kuidas sa näed, et see trend Eestis levib ja areneb?
5. Milline trend aga võiks olla selline, mida sa isiklikult 2017. aastalt pigem ei ootaks või ei sooviks?
* * *
Kristjan Markii
Eesti Sommeljeede Assotsatsiooni president
1. Vahuveinid on olnud juba mõnda aega tugevalt fookuses, valdavalt Prosecco ja šampanja. Nende kõrvale on tõusmas cremant ja ka cava teeb vaikselt, kuid tõhusalt comeback'i. Nende varjus teeb tõhusat müüki igasugune kerge mulliga vein: Vinho Verde, erinevad frizzante'd ja Pétillant jne. Restoranides on tõusnud trend pakkuda klassikaliste Chablis'de ja Cabernet Sauvignoni kõrvale ka huvitavamaid viinamarjasorte, mis laiendavad silmaringi ja pakuvad elamust. Ökoveinid on tulnud, et jääda ning üha enam tootjaid on võtnud selle suuna. Ka inimeste teadlikkus selles valdkonnas tõuseb enim. Kuid kvaliteet selle valiku sees on sama, mis nii-öelda tavalise veini puhul – on väga häid ja on ka nõrgemaid.
2. Hapud veinid hakkasid juba eelmisel aastal ruulima ja arvatavasti jätkub see trend ka sellel aastal.
3. Džinn on fookuses juba mõnda aega. Arvan, et tipp ei ole veel käes. Järgmiseks trendikaks alkoholiks ... Lõpuks ometi on mezcal pead tõstmas, kuid valik on veel väike. Ehk teeb see jook seda koos tekiilaga, kuigi joogid on üpris erinevad. Vermutid on praegu maailmas popid, nende valik on ka meil muutunud mitmekesisemaks – pakutakse rohkem tarbimisvõimalusi. Ma ootaksin ka nii-öelda lahjade kokteilide trendi, kus baasalkoholiks tavapärase viina, džinni, rummi asemel on vermutid, portveinid, šerrid ja nii edasi. Pakuvad maitset ja elamust, ilma liigse alkoholita.
4. Kokteilide ja toitude sobitamine on meil veel arenemas ja pigem algusjärgus. Esimesed pääsukesed vastavate ürituste ja õhtusöökidega on juba olnud, kuid see võtab veel väheke aega. Isiklikult pean igasugust toidu sobitamist mingi joogiga – olgu selleks vein, õlu, kokteil, tee või muu alkoholivaba jook – väga heaks mõtteks, mis arendab meie toidu-joogi kultuuri. Toitu saab sobitada väga erinevate jookidega ja põhimõtteliselt piire ei ole.
5. Kõige rohkem kardan ma alkorallit Lätist.
Oskar Pihlik
Leib, Resto & Aed sommeljee
1. Fookuses võiksid olla minu meelest sellised põnevad riigid nagu Kreeka, Rumeenia, Ungari ja Sloveenia. Pakuvad huvitavaid leide kindlasti nii maitse kui ka kvaliteedi osas. Nende riikide osas on nii avastamisrõõmu kui ka võimalusi marjasortide osas väga palju. Murekohaks on hetkel see, et Eestis on suures osas piiratud saadavus. Ökoveinidelt ootaks, et suudaksid oma tuntust ikka tõsta ja koos sellega ka kvaliteedis ainult paremaks minna. Oluline on ka, et tarbijad sellega kaasa tuleksid ja aru saaksid, mida ja miks tehakse.
2. Eks suures osas liigub Eesti ja maailm suhteliselt koos. Kui vaadata, kui palju tehakse ühiseid pruule erinevate tootjate vahel, siis see on juba iseenesest hea märk, et asjadega ollakse vägagi hästi kursis. Suures plaanis julgeks pakkuda, et hapukate õllede populaarsus jätkab ka sellel aastal tugevalt kasvu. Ameerikast tuleval infol silma peal hoides on veel silma jäänud sellised märksõnad nagu laagri tüüpi õlled ja eriti Pilsneri populaarsus, samuti mängimine laktoosiga. Kölsch on stiil, mida näeb ja kuuleb sealses inforuumis sageli. Loodaks ise, et ka stiilid, mis on aja hõlma vajunud, saaksid tähelepanu nii pruulijatelt kui ka tarbijatelt.
3. Arvan, et ka sellel aastal jätkub suures osas džinni trend. Järgmist trendi, mis võiks eestlasi liigutada, on minu arvates suhteliselt raske pakkuda. Enda vaatevinklist võiks järgmisena trendida Eestis selline tore ja natuke hull idee nagu handsa, aga see on võib-olla minu personaalne kiiks.
4. See on vist kõige raskem küsimus. Pakun, et see trend levib Eestis kahjuks vaevaliselt. Minu silmis on murekohaks see, et paljud head ja tugevad inimesed on tööl sellistes baarides, kus nad saavad teha ja nautida just kokteilide tegemist, mis on igati äge. Kahjuks pole toit sellistes kohtades paljudel juhtudel nii heal tasemel. Kui üldse toitu serveeritakse.
5. Sellist trendi ei oska küll välja tuua hetkel. Minu arvamus on, et igas trendis on midagi kasulikku ja head. Tihti on asjad seotud ja seeläbi tekivad uued võimalused ja liikumissuunad.
Kristjan Peäske
Restoran Umami sommeljee
1. Meie inimesed on muutunud kvaliteediteadlikuks ning seeläbi liigub tarbimine Eestis selgelt ja jõuliselt kvantiteedilt kvaliteedile. Mahevein, naturaalne vein ja orange-vein hakkavad jõulisemalt pead tõstma. Seda mitte veel laias ringis, kuid veininohikute seas kindlasti. Veininohik olgu siinkohal positiivne termin, kuulun ka ise rõõmuga sellesse rühma.
2. Suured ja väikesed kõnnivad edasi erineval sammul. Suured toovad turule maitseid, mida poleks varem ehk nendelt oodanud ning võib näha tooteid, mis tahavad samastuda käsitööõlle liikumisega. Esimesed linnukesed on meil juba eelmisest aastast väljas. Väikesed ajavad aga oma asja edasi. IPA vaimustus hakkab vaikselt kaduma. Turule tuleb rohkem enesekindlust enda asja ajamiseks. Nišituru hitiks saavad hapud õlled.
3. Džinni edulugu jätkub. Kindlasti tuleb turule veel põnevaid ja väikseid tootjaid ning Eesti turg saab mitme põneva tooniku tootja võrra rikkamaks. Kui 2016 räägiti palju sellest, millist džinni juua, siis 2017. aastal saab toonikul selles kokteilis olema sama tähtis roll.
4. Ootan huviga, et keegi selle teema tõsiselt käsile võtaks. Turg on valmis.
5. Loodan siiralt, et uus alkoholipoliitika liiga kaugele ei lähe. Kardan näiteks seda, et kui sotsiaalmeedias keelustatakse alkoholireklaam, kaob väiketootjatel kanal oma fännidele uutest toodetest rääkimiseks. Äärmused ei ole kunagi head. Kahjuks tundub mulle, et meie uus poliitika on aga selgelt äärmusesse kalduv.
