Siinkirjutaja jaoks on Wellingtoni veis üks nendest arhetüüpsetest retseptidest, mida peab iga kokandusest huvitanud inimene olema vähemalt korra valmistanud, kuid võiks osata seda rooga unepealt külalistele küpsetada. Kui olla täiesti aus, siis tegelikult ei ole tegemist ei tehniliselt ega ka maitsesegu mõttes liiga keeruka roaga. Samas on vaja tunda jällegi äärmiselt hästi toorainet, oma ahju ning mõista, mida temperatuur ahjus selle “lihapätsiga” teeb. Kuid ka seda on võimalik retsepti täpselt järgides imiteerida ning saada tulemuseks imeliselt roosa sisefileega krõbeda koorega küpsetis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid