Veidrad leiud Hiina köögist: Pardikeeled, kanavarbad ja hapendatud tofu
Oleme seda ütlust korduvalt erinevate hiinlaste suust kuulnud. Tõestus sellele ütlusele õnnestus mul leida aga siis, kui ma lendasin koos oma kolleegi Saraga Zhejiangi Hiina köögi eripärasid proovima, vahenab GBTimes.com.
Me ei otsinud ise eesmärgipäraselt kummalisi toite. Meie eest hoolitseti hästi ja toidud, mida meile pakuti, olid kõik väga kvaliteetsed. Võin käsi südamel öelda, et Zhejiangis sain ma oma elu parimate maitseelamuste osaliseks.
Seega nagu öeldud, me ei kolanud kummalise toidu otsinguil kusagil Hiina ööturgudel. Läänes on tehtud mitmeid Hiina köögi eksootilist tänavatoitu tutvustavaid kokasaateid, mille hulka kuuluvad nii rohutirtsud kui ka pulga otsa torgatud skorpionid.
Kohalike sõnul on taolised toidud mõeldudki pigem turistidele ja hiinlased ise selliseid asju tavapärase toiduna ei tarbi. Samuti räägiti mulle, et Kantoni köögis on enam eksootilisi koostisosasid, kui ülejäänud Hiina kokakunstis. Lubasin endale, et järgmisel korral sõidan gastronoomiareisile Hongkongi või Guangdongi.
Selguse huvides pean ma mainima, et olen ise filipiini päritolu, kus süüakse ka omajagu kummalisi toite (kas keegi soovib pardiloodet?). Mõned toidud, millest selles artiklis juttu tuleb, ei ole minu jaoks kuigivõrd veidrad ja ma olen neid elus korduvalt söönud. Samas püüan ma artiklis Hiina köögile läheneda läänemaalase vaatepunktist, seega räägin ma kõigest, mis on mu Lääne sõpru nina kirtsutama ja ahhetama pannud.
Pardikeel
Ma polnud kunagi varem pardikeelt söönud ja tuleb tunnistada, et ma kõhklesin pisut selle proovimisel. Pardikeelt serveeriti praetuna ning kõik mu lauakaaslased rõhutasid, et tegemist on delikatessiga.
Aukülalistena pidime meie loomulikult rooga esimesena proovima. Pardikeel oli ausalt öeldes suurepärane maitseelamus, söömise puhul häirisid küll pisut selle pikkus ja tekstuur. Aga kui teil õnnestub üle saada mõttest, et te sööte midagi pardi suust pärinevat, siis te ilmselt naudite seda.
Kanavarbad
Kanavarbad on populaarne tänavatoit mitte ainult Hiinas, vaid ka mujal Aasias, seega olin ma seda varem proovinud. Nagu harjumatu toiduga ikka, tuleb sellegi puhul toidu tõeliseks nautimiseks "rõveduse faktorist" üle saada.
Sara arvates oli kanavarvaste söömise juures kõige eemaletõukavam nende välimus – need meenutavad väga inimese sõrmi. Asja tegi veel hullemaks see, et meile serveeritud toidus ei püütud varbaid kuidagi ära peita, vaid neid eksponeeriti kogu nende kahvatus hiilguses.
Kanavarvastel, nagu ka pardikeelel, pole kuigi palju liha. Suures osas nahast ja kõõlustest koosneva roa tekstuur erineb tavapärasest kanafileest üsna palju. Ärge unustage väikeseid konte välja sülitada ja loomulikult ärge püüdke kanavarvaste söömiseks mingit elegantset viisi leida - seda lihtsalt pole olemas. Lihtsalt haarake varbad pihku ja järage. Restoranimenüüdes on kanavarbad sageli "fööniksiküüniste" nime all, mis kõlab muidugi palju peenemalt.
Rupskid
Rupskid ehk loomade siseorganid on läbi aegade moodustanud suure osa talupoegade toidulauast. Arenenud maades, näiteks nagu Suurbritannias, hakkavad rupskid taas populaarsust koguma, seda osaliselt tänu staarkokkadele nagu Gordon Ramsay. Hiinas ja üldse suures osas Aasiast pole rupskid toidulaualt kunagi kadunudki.
Loomade siseorganite söömise puhul peab meeles pidama, et tooraine tuleb enne toidu sisse panemist korralikult puhastada, vastasel juhul võib valmiv roog põhjustada nii tervise- kui ka maitseprobleeme. Wenzhous pakuti meile rupskisuppi. Tegemist oli väga lihtsa roaga, kuhu lisaks vürtsidele oli lisatud vaid rohelist sibulat. Supp maitses väga hästi!
Kääritatud tofu
Ma olen küll suur tofufänn, ent kääritatud tofu tekitas minus segaseid tundeid. Ma olin kuulnud liiga palju lugusid inimestest, kes selle haisva roa tõttu juba enne selle maitsmist oksele on hakanud. Meie proovisime haisvat tofut Hangzhous asuvas erilises restoranis, mis serveeris traditsioonilise Hiina meditsiini printsiipe järgivaid toite. Antud roog pidi aitama väsimuse vastu ning see oli üsna maitsev.
Tekstuur jäi kuhugi pehme ja tavalise tofu vahepeale. Tõsi küll, hais oli üsna ebameeldiv... nagu hommikune halb hingeõhk. Samas oleksin ma iga kell valmis seda rooga uuesti proovima. See veidrate ja veelgi veidramate toitude nimekiri pole loomulikult täielik. Ma olen kindel, et lugejate seas on inimesi, kes on saanud palju kummalisemate toidukogemuste osaliseks, kui mina ja Sara.
Hea lugeja, anna meile teada, mis on olnud teie kõige veidram Hiinas või mõnes Hiina restoranis proovitud toit?
