Vanaema sahvri salarelv: Fermenteeritud toidud aitavad ka talveperioodil seedimise korras hoida
Enamus meist on tuttav mitmete tänapäevaste hapendatud ja kääritatud (ehk fermenteeritud) toitudega ning nende tervislike omadustega. Samas on erinevad fermenteeritud toidud olnud tuntud läbi ajaloo: üle maailma on neid teada tuhandeid. Erinevad lihad, kalad, piima- ja teraviljatooted, kaun- ja juurviljad, puuviljad, joogid, pähklid ja seemned – kõik sobivad. Enne külmutusseadmete kasutuselevõttu oli fermenteerimine äärmiselt kasulik ja lihtne toiduainete säilitamise viis. Kuid ka nüüd, mil pea igaüks meist on vähemalt ühe külmiku omanik, on fermenteerimine aktuaalne? Fermenteerimine annab toiduainetele mitmeid tervislikke omadusi, mis tavatoiduainetel puuduvad. Lisaks maitsevad need suurepäraselt.
Mis see fermenteerimine siis on?
Keerulise sõna taga on lihtne tegevus: see on toitude hapendamine. Hapendamise käigus toimub toiduainete biokeemiline muutmine, kasutades selleks mikroorganisme ning nende ensüüme. Selle tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Kõik need kasulikud ained aitavad muuhulgas ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada näiteks laktoositalumatust.
Eelista kodus valmistatut
Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem kunst kui teadus. Toiduainetööstused kasutavad tehnikaid mille abil hoida suurte koguste tootmisel ühtset standardit (näiteks äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine, mis kõik fermenteerimise protsessi peatavad või vähemalt segavad), nii et tehniliselt on kõik soolvees kääritatu küll fermenteeritud, kuid sealtmaalt sarnasus koduse hapukapsa ja poes müüdava vahel ka lõpeb. On ilmne, kumb variant on tervisele kasulikum.
Probiootikumid ja nende kasulikkus
Probiootikumid tähendavad tõlkes “elu eest” või “elu poolt”. Kõige lihtsamalt öeldes on probiootikumid elavad mikroorganismid fermenteeritud toidus, mille söömine on meie tervisele kasulik. Meie soolestikus elab tohutul hulgal sõbralikke ja vahvaid baktereid, kes on organismi töös mitte ainult kasulikud, vaid ka väga vajalikud. Samamoodi on seal ka n-ö halvad bakterid, kes igasugu jama korradavad. Tavaliselt on kaks leeri omavahel võrdlemisi tasakaalus, kuid antibiootikumid, toitumisharjumused ja elustiil võivad soolestiku tasakaalu tublisti häirida. Vahel kipuvad halvad bakterid peale jääma ja vohama.
Kuna probiootilisi baktereid on ca' 35000 liiki, oleme nende kasulikke kasutusviise alles avastamas, kuid senised teadmised-avastused viitavad, et iga liik omab mõnda unikaalset kasulikku omadust. Kindlalt saab öelda, et nad on ülikasulikud immuunsüsteemile, suudavad vähendada halbade bakterite hulka seedesüsteemis ning avaldavad otsest või kaudset mõju erinevate terviseprobleemide korral.
Probiootilise toidu valikul on mõistlik valida erinevaid fermenteeritud toite (hapukapsas, keefir, tume šokolaad, hapendatud kurgid, aedviljad, seened), kuna mitte igas toidus ei ela samad bakterid. Samuti on mõistlik valida toite, mis ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest. Kõikvõimalike hapendatud kurkide, aedviljade ja seente puhul jälgi, et need oleksid hapendatud õigel viisil, need ei tohiks olla töödeldud äädika või kuuma veega.
Et probiootikumid end organismis hästi tunneksid ja paljuneksid, on neid kasulik manustada koos prebiootikumidega: neid leidub näiteks puu- ja köögiviljades, kaunviljades, sibulas, porrus ja paljudes muudes toiduainetes.
Toitainete omastatavuse suurendamine
Fermenteeritud toitude probiootilised omadused on iseenesest juba piisav põhjus nende igapäevaseks tarbimiseks, kuid neis on lisaks peidus veel palju muudki head ja kasulikku – üks olulisemeid on toitainete omastatavuse suurendamine. Kui näiteks toidu küpsetamine suurendab paljude kiudaineterikaste toitainete omastatavust organismis, siis sama tööga saab hakkama ka toidu hapendamine, seejuures kuumutamise kombel toitaineid purustamata.
On väga vähe inimesi kellele fermenteeritud toidud ei sobiks. Üldjuhul on need mitte ainult ülimaitsvad lisandid sinu toidulaual, vaid pakuvad ka hulganisti muud tervisele kasulikku:
- Tugevdavad immuunsüsteemi
- Suurendavad vitamiinide hulka toidus
- Soodustavad toitainete omastatavust
- Pikendavad toidu säilivusaega
- Muudavad maitse rikkalikumaks
- Aitavad kolesteroolitaset normis hoida
- Omavad põletiku- ja vähivastast toimet
- Toetavad keha puhastumise mehhanisme
Kõigi nende maitsvate ja kasulike omaduste ärakasutamiseks ning parema enesetunde saavutamiseks ei ole vaja neid tohututes kogustes süüa – piisab kui lisada veidikene erinevaid fermenteeritud toite pidevalt pikema aja jooksul.
