NÄDALAVAHETUSE RETSEPTISOOVITUS: Madalal temperatuuril küpsetatud kuivmarineeritud forell sibulamoosi ja Yorkshire'i pudinguga
Nädalavahetus tähendab enam aega perekonnale, enam aega vestluseks, enam aega hästi süüa. Enam aega hästi ja veelgi paremini toitu valmistada. Arvestades, et klassikaline november on taas Eestis oma kombitsad laiali ajanud, tuleks õhtusöökideks nädalavahetusel valmistada midagi tervislikku ja maitsvat.

Koostisosad:
Madalal temperatuuril küpsetatud kuivmarineeritud forell
- 550 g Forelli fileed
- 1 sl Oliiviõli või mandliõli
- Fenkoli seemneid
- Sidrunikoort
- Suhkrut
- Purustatud musta pipart
- Meresoola
Paprika-sibulamoos
- 400 g Paprikat
- 200 g Sibulat
- 20 g Küüslauku
- 300 g Apelsini
- 150 g Sidrunit
- Tüümiani
- Oliiviõi
- Meresoola
- Musta pipart
- Suhkrut
Nõrutatud hapukoort
- 200 g Hapuukoort
- 1 tl Dijon sinepit
- Tilli väike punt
- Ühe sidruni riivitud koor
Yorkshire puding
- Õli vormide määrimiseks
- 4 tk Muna
- 200 ml Rõõska koort
- 200 g Jahu
- Meresoola
- Pipart
Maitsed.ee pakubki siis nädalavahetuse retseptiks täna välja ideaalse õhtusöögi või lisandi brunch'ile. Selle roa valmistamine ei ole keeruline, ei võta palju aega, kuid selle järele haaratakse lauas veel ja veel. Retseptis õpetatud forell valmib hõrguks, pehmeks ja nuditavaks. Tegemist on Kalamajas asuva kohvik-bistroo Sesoon peakokk Maia Šmõslova retseptiga, mida kokk tihti ka oma klientidele pühapäevastel brunch'idel pakub. Forellile soovitab peakokk valmistada lisandiks paprika-sibula moosi, nõrutatud hapukoort ja Yorkshire'i pudingit, mis kõik annavad söömaajale oma mõnusa emotsiooni, lisameki ja maitsetasandi.
Kala on üks neist toorainetest, mida eestlased igas vanuses peaksid rohkem sööma, seda nii toorena, marineerituna kui kuumtöödelduna. Kalad on rikkad kahe rasva - omega-3 ja omega-6 - poolest, mida eriti talvisel ajal meie kehad vajavad. Lisaks neile kahele tervislikule rasvale on kala maitsev ning õigesti valmistatuna sobilik igale sööjale. Forell kuulub ka nende kalade hulka, mida väga heas kvaliteedis on Eestist võimalik üsna lihtsalt leida ning iga inimene suudab retsepti ja õpetust järgides panna kokku nauditava õhtusöögi.
Kuid nagu juba rääkisime ei tule forell sellele õhtusöögile üksi. Tal on kaasa võetud moos, puding ja koor ehk siis täpsemalt nõrutatud hapukoor, Yorkshire puding ja paprika-sibula moos. Kuulus briti Yorkshire'i puding käib tavaliselt küll veiseprae ehk rostbiifi kõrvale, kuid sobib ideaalselt ka kala juurde, kui kalale on antud tugevam maitse ning seda serveeritakse lisanditega, mis pudingi olemust rikastavad.
Fakt on see, et koos Yorkshire pudingi, moosi ja hapukoorese lisandiga annab forell välja tervikliku õhtusöögi, millele polegi midagi muud juurde süüa. Kui aga tundub, et perel võib jääda kõht tühjaks, aitab alati välja ahjus röstitud peet ja pannil küüslaugu ning võiga praetud Türgi oad. Kõige olulisem selle retsepti juures on anda kalale piisavalt aega küpseda madalal temperatuuril, pisut pikemalt ja tulemuseks on suussulav kalaliha.
Veiniks kala juurde midagi kerget
Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset, tasub arvestada sellega, milline vein toidu kõrvale sobib. Äärmiselt lihtsustatuna tuleks meelde jätta üks reegel: kala juurde sobivad alati valged ja kergemad roosad veinid. Meil on retseptis kasutatud forelli, mis on rasvasemat tüüpi kala, tugevama maitsega ning seetõttu vajab juurde pisut suurema happesuse ja täidlusega veini. Valget veini seekord. Seda kõike selleks, et vein annaks toidule juurde maitseid ja elamusi, mitte lihtsalt ei loputaks toitu alla.
Minnes aga konkreetseks, võiks pakkuda kala juurde üsna kindlalt head tulemust lootes keskmise täidlusega ja puuviljase iseloomuga valget veini Itaaliast -100% fiona marjast valmistatud veini Canti Fiona. Teine kindel valik võiks olla pärit Gruusiast, kust võiks lauale valida Marani Mtsvane nimelise keskmise maitsega valge veini. Kui aga sellest veel on vähe, võib põigata ka Hispaaniasse ning pakkuda kala juurde veini nimega Bodegas Luis Canas Blanco Fermentado en Barrica, mis on samuti keskmiselt täidlane 90% Viura ja 10% Malvasia viinamarjadest vein.
Kõik pakutud veinid on saadaval meie kaubandusvõrgus ning kindlasti julgustame katsetama uute kaubamärkide, riikide ja viinamarjadega. Maitske veini eraldi ja koos toiduga ja järeldage ise, milline vein toimib ja milline mitte. Arvestage, et teil on selleks aega kolm vaba õhtut ja kaks päeva.
Õhtusöök ei ole ju vaid söömine
Õhtused söömised on kõike muud kui vaid söömised, tegemist on perekondliku või sõpruskondliku kogunemisega hea toidu paistel, et veeta koos aega ning selle jooksul ka kõht täis saada. Ja kui hästi läheb, ka paar pokaali head veini juua. See aga tähendab, et söömise juurde võiks nautida ka muusikat ning söömise järel head kinematograafiat. Ilus oleks kui saaks need kaks elementi ühendada ... kuid kuidas? Selleks peame pöörduma seltskonnadaami Florence Foster Jenkinsi ja tema muusika juurde.
Florence Foster Jenkins oli Ameerika seltskonnadaam, kel oli palju dollareid, vähe lauluoskust, kuid meeletult palju armastust muusika vastu. Ta lindistas nimelt oma äärmiselt ebakaunist laulu massiliselt ning suutis müüa välja üheks kontserdiks terve Carnegie Halli. Tegemist võib olla kolemuusikaga, kuid kindlasti rõõmustab ja lõbustab see kuulajaid pikalt:
Lisaks selle julge proua muusikale tuli äsja välja ka proua elu ekraniseering, kus Florence Foster Jenkinsi rollis Meryl Streep. Kriitik Helen Schasmin kirjutab Kinoveeb.ee lehel filmi kohta:
Kui proua Jenkins ei oleks oma revolutsioonilisi esitusi salvestada lasknud, oleks kogu see lugulaul ajaloo hõlma jäänud ning keegi ei mäletaks tänasel päeval ühte daami, kes kõvasti ja valesti noodist mööda laulis. Toona veel auto-tune’i ei tuntud ning lindistusvahendid olid kehvapoolsed ning kõik sai salvestatud täpselt nii nagu seda omanäolise Florence Foster Jenkins’i häälepaelad lubasid ja see oli tõesti klass omaette.
Kes tahab enne filmi vaatamist ise järgi kuulata oma kõrvaga, et uskuda – kõik on võimalik, siis võib otsida internetist järgnevaid teoseid: Florence Foster Jenkins – "Singing Queen of the Night", "Bell Song Aria" ja "Adele's Laughing Song". Paratamatult paneb mõtlema, et kui proua enda esitatud aariaid kuulas, mis talle meelepärased tundusid, ning siis professionaalseid ooperilauljaid kuulas – kas ta vahet tõepoolest ei märganud? Kas tase tundus tõesti sama?
Nagu Maitsed.ee poolt öelda üritame, on nädalavahetus puhkamiseks, uute asjade kogemiseks ning lähedastega veetmiseks. Kõik see aeg, mis on kulunud nädala sees tööle, tuleb teha nüüd tagasi ning, mis saab selleks olla parem kui ühiselt kokatud ja söödud õhtusöök?