"Lennukis serveerimiseks toidu valmistamisel tuleb alati arvestada seda, et toitu kuumutatakse läbi kaks korda. Ehk siis esimesel korral kui see toit valmistatakse maapealses köögis, seejärel jahutatakse ning taas kuumutatakse seda toitu siis 10 000 meetri kõrgusel lennukis. Lennukis antakse toidule 16 minuti jooksul nii 140-160 kraadi kuumust," selgitab Keränen.
See tähendab seda, et maapealses köögis tuleb valmistada toit selliselt, et lennukis seda uuesti soojendades jääb samaks maitse, väljanägemine ja kontsistents. Lisaks sellele tuleb alati tagada toidu hügieen, puhtus ja värskus.
"Kala serveerimisel me näiteks maa pealses köögis praeme selle kiirelt, pindmiselt ning tegelikult valmib kala juba lennukis. Muul juhul oleks see kala nii üleküpsenud, et seda süüa poleks võimalik. Teiseks suureks erisuseks maapealse küpsetamisega võrreldes on toidu maitsestamine. Kõik toidud tuleb palju jõulisemalt soolata ja pipardada, sest muul juhul lennukis oleva rõhu käes ei tunneks inimene mingit maitset toidul. Kokkadele on veider toitu ülesoolata ja üle maitsestada," mainib toitlustusjuht.
Lennukis ei saa pakkuda liiga haisvaid, väherasvaseid ja soolata toit
Nagu selgub, siis on ka neid tooraineid, mida lennukite menüüdes kunagi ei leidu. Mõnede puhul on küsimus nende bioloogias, mõne puhul aroomis, teiste puhul aga hinnas. Keräneni sõnul ei saa nad serveerida lennukis kuivi ja väherasvaseid lihatooteid - häid sisefilleesteike, metslooma ja -linnuliha - kuna need lihad ei kannata välja mitmekordset kuumutamist ja valmistamist.
Teiseks ei leia lennukis kunagi maksa, neeru või üldse mingeid rupskeid ning siin ei ole Keräneni sõnul küsimus ei maitses, valmistamises ega kvaliteedis, vaid eetikas. Toitlustusjuht ütleb, et nad on küll serveerinud maksa lennukipardal, kuid üldiselt hoiavad sellest eemale, kuna mõnele reisijale ei pruugi selline toimimine meeldida.
Kolmas toit näiteks mis kindlasti ei jõua lennuki pardale on näiteks hapud kapsad ja muud väga aroomitugevad toidud, kuna nende lõhn suudaks võtta enda alla kogu lennuki ning seda mitte väga meeldivalt. Neljas piirang toidu valikus, mis lennukile oma tee leiab, on loomulikult hind ja viiendaks piiranguks on värskus. Veel ühe piirangu on Finnair seadnud erinevatele metsast korjatavale ning seda mitte tervislikkuse, puhtuse või hügieeni tõttu, vaid kuna nende metsikute toorainete hõrkus ei pea vastu karmile topeltkuumutamisele.
"Me ei serveeri üldiselt tooreid mereande ja näiteks austreid. Me ei saa lubada lennuki pardal, pikal lennul "äpardusi". Aga kõik lihad, mida saab aeglaselt küpsetada ja serveerida hautisena sobivad väga hästi ka lennukisse. Kuid üldiselt kasutame me ka pardal söödavates roogades kõige põhilisemaid tooraineid mõistlikus kaloraažis," ütleb Keränen.
Presentatsioon nagu restoranis
Kui me liigume lennureisil tavaklassist kaugemale, kus toit on alati üsna keskpärane, siis äriklassis pakutavad toidud on alati serveeritud kõrgel restoranitasemel, õigetel taldrikutel, metallist söömisriistadega ja klaasi veiniga.
"Presentatsioon on sama oluline, kui toidu maitse. Lisaks ajaveetmisele on äriklassireisijatel meilt saadav õhtusöök tihti nende ainus söök õhtul ning seetõttu äärmiselt oluline," mainib Keränen.

Soome Bocuse d’Or kandidaat Eero Vottonen pani kuue kuu jooksul kokku uue Finnairi äriklassi menüü, mis annab ülevaate kõigest sellest, mis Soome toidus on hea. Vottoneni signatuurmenüü läheb käiku järgmise aasta jaanuarist kõikidel Helsinkist startivatel Finnairi pikamaalendudel.

Eero Vottonen valiti möödunud aastal esindama Soomet prestiižsel Bocuse d’Or kokandusvõistlusel, mis leiab aset igal teisel aastal Lyonis Prantsusmaal. Tegemist on maailma suurima ja olulisima kulinaarse võistlusega, mis toob kokku 24 tippkokka erinevatest riikidest, et võistelda rahvusvahelisel tasemel. Oma karjääri jooksul on Vottonen töötanud mitmetes Soome tippköökides, teiste seas ka sellistes restoranides nagu D Chez Dominique, Luomo, G.W. Sundmans ning Olo.

LOE LISAKS:

Maitsed.ee reisi Soome maksis kinni Finnair.