Toidulisandid ja muud kontsentreeritud preparaadid ei ole alati halvad
Toidulisandid ei ole põhimõtteliselt midagi muud kui kontsentreeritud ja muust ebavajalikust puhastatud vitamiinid, mineraalid, valgud, aminohapped ja nii edasi. Kui selgitusega formaalselt edasi minna, siis toidulisandeid turustatakse kindlatesse annustesse pakituna, nagu kapslitena, pastillidena, tablettidena, pulbrikotikestena, vedelikuampullidena, tilgutuspudelitena.
Siinkohal aga kantseliit ka lõppeb – toidulisanditeks saab lugeda kõiki toidule lisaks söödavaid preparaate, mis peaksid ja võiksid aidata meil ennast paremini tunda, vähendada stressi ja ihuvaevuseid ning lisada igapäevast aktiivsust. Vitamiinid on siinkohal kõige tavapärasemad toidulisandid, samamoodi raua- või kaltsiumipreparaadid. Sportlased kasutavad ka valgu- ja magneesiumipreparaate ning erinevate mineraalidega lisandeid.
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta uuringu kohaselt tarvitab toidulisandeid Eestis iga viies inimene, samal ajal kui USA-s kaks inimest kolmest. Suur erinevus tuleb mängu, kui vaadata tavainimesi ja sportlasi ning nende toidulisandite tarbimise aktiivsust. Sportlased, kellel tänu kehalisele aktiivsusele on ka ainete vajadus suurem, võidavad enim toidulisanditest. Samal ajal kui tavainimene peaks saama oma eluks vajalikud toitained, vitamiinid, mineraalid ja muud ained kätte 100%-liselt oma igapäevasest toidust.
Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg kirjutab, et toiduseaduses nimetatakse toidulisandiks toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimeste toitainete ja muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas.
“Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikku organismi funktsioonidest ning nende kestev vaegus võib olla organismile isegi eluohtlik. Inimese organism on võimeline ise sünteesima ainult mõnda üksikut vitamiini, seetõttu on nende põhiallikateks siiski toit, seedekulgla mikroobide elutegevus ja kunstlikud preparaadid. Täiesti tervel tervislike eluviisidega mitmekesist segatoitu tarbival inimesel vitamiinivaegust ei teki. On aga olukordi, kus vitamiine ja mineraalaineid võiks juurde võtta. Näiteks stressirohke elulaad, suurenenud füüsiline koormus, mõned vanuselised iseärasused (imikud, vanurid) ja füsioloogilised seisundid (nt rasedus) võivad organismi vitamiinivajadust suurendada,” selgitab proviisor.
Miks aga toidulisandeid tarvitatakse?
Üks põhjus on see, et tänapäeva toit, mis oma variatiivsuses peaks tagama meie igakülgse toitumuse, ei sisalda inimese elutegevuseks küllaldaselt vitamiine ja mikroelemente. Kaasaegne elustiil ei kindlusta igapäevast täisväärtuslikku toitu, mis on vajalik energia saamiseks ja rakkude taastamiseks – tõlge sellele lausele sedastab, et me sööme ebatervislikult, ebaregulaarselt ning asju, milles pole piisavalt neid aineid, mida meil tegelikult vaja läheb. Lisapõntsu annab meie organismile ka väline keskkond, mis selgelt ei soodusta tervislikku elu.
Toidulisandid ei ravi sõna otseses mõttes, vaid mobiliseerivad organismi sisemised reservid võitlusse haigusega. Seepärast võimaldab toidulisandite kasutamine noortel inimestel täisväärtuslikult areneda, keskealistel vananemisprotsessi aeglustada, vanemaealistel tunda end reipa ja energilisena. Haigetel inimestel on hädavajalik immuunsüsteemi toetamine, organismi ja ainevahetuse funktsioonide tugevdamine ja lõpuks vabanemine haigusest kui sellisest.
Toidulisand pole iseenesest ravim, küll aga klassifitseeritakse seda vastavalt seadusele ravimisarnaseks tooteks. Paljudel toiduainetel ja lisanditel on raviv toime, kuid ravimiseadus keelab seda pakendil märkida. Millal vitamiin on toidulisand ja millal muutub ravimiks, sõltub kontsentratsioonist. Näiteks on inimese päevane C-vitamiini vajadus 60 mg – nii on 100-milligrammine kogus C-vitamiini arstirohi, 60-milligrammine kogus aga toidulisand.
Toidulisandid ei ole tavatoidu korvajad vaid on mõeldud täiendama toiduvalikut ning säilitama tervist, noorust, ilu ja head enesetunnet, sest paratamatult ei saa inimene toidust kõike vajalikku kätte. Eriti veel inimesed, kes on seotud kas pingelise vaimse või koormava füüsilise tööga.
Toidulisanditele on halvasti mõjunud ka nii-öelda Google-arstide fenomen, kus inimesed loevad iga oma väikese mure kohta internetist infot, diagnoosivad endale mõne haiguse, puuduse või vea ning alustavad ise oma raviga. Nad saavad seda üldiselt teha vaid retseptivabalt ostetavate ravimite ja toidulisanditega. Dietoloog Henri Ruuli hinnangul on näiteks suurim murelaps siin valesti diagnoositud aneemia, mille ravimiseks hakatakse võtma suures koguses rauapreparaate. Kui vitamiinide liigtarbimisel ei ole liiga pikki ja raskeid tagajärgi, siis liigne raua tarbimine soodustab südame- ja veresoonkonnahaiguste teket.
Põhiline probleem toidulisanditega on see, et inimesed usuvad liialt nende preparaatide võimesse parandada kõiki hädasid, samal ajal kui tegelikult tuleks üle vaadata oma toidumenüü, füüsiline aktiivsus ning pahed, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene ööuni, tööstress jne. Kindlasti ei ole toidulisandid alati halvad, kuid enne tarvitamist tuleks endale selgeks teha, mida üritatakse saavutada. Peale selle tuleks välja uurida, kas kiirema tulemuse annab mõne tableti neelamine või see, kui võtta õhtusöögiks juurviljaletist mõned porgandid ja kapsad.
Millal missugust toidulisandit võtta?
Nõrgenenud immuunsus – tsink, seleen, A-vitamiin, E-vitamiin, D-vitamiin, C-vitamiin
Unepuudus – B12-vitamiin
Valed toitumistavad – vitamiinide ja mineraalainete kompleksid
Taimetoitlus – raud ja B12-vitamiin
Stress – C-vitamiin, foolhape, B-grupi vitamiinid, P-vitamiin
Haigustest paranemise aeg – punane päevakübar, greibiseemne ekstrakt
Tervist kahjustavad harjumused (suitsetamine, alkoholi tarbimine) – B-grupi vitamiinid, C-vitamiin, foolhape, kaltsium, magneesium
Raske füüsiline ja vaimne koormus – magneesium ja B-vitamiinide kompleks, Q10-vitamiin
Pikad antibiootikumikuurid – B-grupi vitamiinid, Q10-vitamiin, probiootikumid
Kindel eluperiood – näiteks imikutel ja väikelastel on D-vitamiini puudus
Rasedus ja rinnaga toitmine – foolhape, kaltsium
Vastavalt aastaajale – oktoober–aprill: D-vitamiin; hilissügisel novembris ja varakevadel märts–aprill: B-vitamiinide kompleks
Mõned haigused – südamehaigused: magneesium, oomega-3-rasvhapped, Q10, E-vitamiin, kolesteroolialandajad, Q10-vitamiin
Allikas: Südameapteek
