Suhkrumaks: Mis asi see tegelikult on?
Suvi sai läbi ning taas puhuti tolm vanalt plaanilt maha – suhkrule tuleks maks kehtestada. Seda kõike ikka ülla eesmärgi nimel, et parandada Eesti inimeste tervist ja suunata neid kallimate hindadega tervislikuma toidu poole. Teemat lähemalt uurides ei olegi võimalik täpselt aru saada, mis asi see suhkrumaks on – millele see peaks kaasa aitama, kui suur see hakkab olema ning kellele kahju teeb.
Rääkides nii toidusektori ettevõtete eestkõnelejatega kui kui maksu arendava ministeeriumiga puudub igasugune selgus, mis asi see suhkrumaks üldse on, kui suur see Eestis olema hakkab, kui palju toiduained sellest tulenevalt kallinevad ja millal see maks õieti kehtima hakkaks. Vägisi jääb mulje, et maksuidee taga on lihtne soov teenida riigikassasse lisaraha. Palju enam arusaamatust, kui need küsimused, tekitab inimestes aga asjaolu, et igasugune maksujutt tuleb alati riigi poolt päevavalgele ilma igasuguse reaalse analüüsi, sisu ja vormita.
Ettevõtted arvavad, et riik tahab nende arvelt teenida
Ettevõtete esindajad väidavad, et Euroopa Liidus ei ole võimalik suhkrule maksu kehtestamisega reaalset soovitud kasu tekitada. Täpsemalt tähendab see seda, et suhkrumaksu saaks panna kehtima täna vaid suhkrule ja selle derivaatidele, mitte suhkrut sisaldavatele lõppproduktidele nagu limonaadidele. See tähendab, et kallimaks lähevad kõik tooted, mis suhkrut kasutavad – leib, BBQ-liha, liköörid. Eesti saab maksu kehtestada aga vaid kohalikule toidule, mitte importkaubale. Nokk kinni, saba lahti!
Pole eriti raske arvata, miks nende andmete valguses tunnevad toidutöösturid ja -ettevõtjad, et neilt üritatakse veel ühte nahka koorida ning sellega üsna tuiakat riiki rahastada. Eriti raske on aga alla neelata seda, et maksu kehtestamisel ei ole iialgi lootust tagada neid eesmärke, miks seda suhkru- või magusamaksu kehtestatakse.
Riik soovib läbimõtlemata plaaniga head teha
Võimalik suhkru maksustamine on arutluse all seoses rahvastiku tervise edendamisega. Ülekaalulisust mõjutavad mitmed tegurid, kuid uuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi muu toidu või joogi tarbimisel. Maksustamise peamine eesmärk oleks eelkõige motiveerida toiduainetööstusi vähendama lisatud suhkru või selle asendajate sisaldust oma toodangus.
Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp on veendunud, et suhkrumaks on mugavusmaks, mille kaudu saab minister näidata, et teemaga on tegeletud. Sotsiaalministeeriumi vastus suhkrumaksu teemal on üllas – suhkrumaksu idee on motiveerida tööstusi vähendama lisatud suhkru sisaldust oma toodangus. Ministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri sõnul aga ei tea ka nemad, kuidas see maks reaalses maailmas välja nägema hakkab.
Kuigi ühelpool on tigedad ettevõtjad, on riigi plaan üllas ning juba rahva tervise parandamise soovi eest tuleks neile aplodeerida. Kuid nagu meil tihti juhtub, valiti selle matemaatilise tehte lahtimuukimiseks absoluutselt vale võrrand. Piisav on kasvõi otsa vaadata nendele riikidele, kus suhkrumaks on kehtestatud ning mis praegu kõik seda maksu tagasi keeravad.
