Käsitööpruulikoja Tanker juht: Eesti õllekultuur on viimase 3 aastaga tundmatuseni muutunud
Räägi mulle palun, mis seisus on Eesti väikeõlletootjad ja õllemüük?
Eesti käsitööõlle turg on umbes 1% kogu õlleturust ja suurimad tegijad on Põhjala, Lehe, Tanker ja Õllenaut. Põhjala jõudis sel aastal mahuni, kus seaduse järgi ei ole tegu enam väiketootjaga. Proovime ühiselt väiketootja piiri tõsta 300 000 liitri pealt kõrgemale, sest antud maht on kogu Eesti õlletootmist arvestades ainult 0,5% turgu valitsevate suurtootjate mahust ja seab väiketootmise kasvule piiranguid.
Väiketootjate huvide eest seisab Eesti Väikepruulijate Liit (EVPL), kes on defineerinud käsitööõlle tootmise mitte seaduse järgi vaid sellega, et ettevõte on iseseisev ning valmistab õlut vastavalt liidu Heale Tavale. See omakorda tähendab, et võrreldes suurtootjate toodanguga on tegu ausa õllega, mis pruulitakse algusest lõpuni ilma ekstrakte ja maitsetugevdajaid kasutamata ning algvirret veega lahjendamata. EVPL oma liikmetega toetab vastutustundlikku alkoholi tarbimist ning kutsub üles liikuma „mahult maistele“ ehk tarbima vähem, ent huvitavamat ning maitseküllasemat õlut.
Väiketootjate tulek on kõigest 3 aastaga oluliselt rikastanud Eesti õllekultuuri ning aidanud luua õllele kultuurse joogi kuvandit, vähendades liigtarbimist. Turuosa kasvab kiiresti ning kasvanud on ka pruulikodade arv. Oluline on ka ekspordi osakaal, sest osad tootjad ekspordivad kuni 70% toodangust.
Tanker alustas 8000 liitrit kääritusmahuga 2015. aaasta aprillis ning esimese tegevusaasta lõpuks tootsime 40 000 liitrit õlut. Täiskohaga töötas 1 inimene ja kõik toodangu villisime pudelitesse käsitsi. Juba esimesel suvel saime aru, et meie maksimaalne toodangu maht on liiga väike ning tellisime pruulikoja laienduse, mis tegi meie tootmismahud üle 2 korra suuremaks. Lisaks sellele saime peale 100 000. pudeli villimist aru, et käsitsi ikka kogu toodangut pudelisse panna ei jaksa ja tellisime ka villimisliini. Täna on meil 16 000 liitrit kääritusmahuteid ja 3000 liitirt selitusmahuteid ning teoreetiliselt saaksime hetkel toota 16 000 kuni 19 000 liitrit õlut kuus. Tegelik toodangu maht jääb sel aastal umbes 120 000 liitri juurde.
Mida on oodata järgmiselt aastalt õllemüügis?
Ootame tarbimise kasvu Eestis ning samuti ekspordi suurenemist. Kindlasti lisandub uusi pruulikodasid, kes rikastavad Eesti õllemaastikku. Loomulikult kasvab ka konkurents ning tarbijad ootavad uusi maitseid ja eelkõige korralikku kvaliteeti.
Mis on uued trendid maitsetes, aroomides ja tehnoloogiates?
Käsitööõlle tootmisele on pidev innovatsioon sisse kirjutatud. Pidevalt proovitakse midagi uut nii koostisosade kui ka tehnoloogiate koha pealt. Tankeri müüduim õlu „Sauna Session“ näiteks on samuti alguse saanud uute maitsetega katsetamisest. Proovisime ühendada sauna aroomid õllega lisades kasevihad meskisse. Tulemuseks on õlu, mis maitseb nagu saun.
Lisaks kasutatakse erinevaid ravim- ja teetaimi, puuvilju ja ürte. Väga populaarsed on õllesõprade hulgas ka vaatides laagerdatud õlled, need troonivad alati edetabelite tippu. Lisaks sellele on Tanker, esimesena Eestis, alustanud hapuõllede (sour ale) tootmist. See näib olevat uus trend Ameerikas, mis on kanda kinnitamas ka Euroopas. Meie flanders red stiilis „Ketser“ on kääritatud Tankeri majapärmiga ning toode valmib umbes 6 kuuga alates pruulimisest kuni pudeldamiseni.
Kuidas Eesti õllejooja täna väiketootja toodangusse suhtub?
Õllejooja on Eestis võrreldes 3 aasta taguse ajaga väga heas seisus. Kohaliku toodangu valik on kordades kasvanud ning pidevalt tuleb tootjatelt juurde uusi maitseid. Ainuüksi Tanker on tootnud üle 60 erinevat sordi ning mõnikord võtab ka endal kaupluses valik silme eest kirjuks. Paljud suurtootjate toodangu austajad pole veel teed maitseküllasemate õllede juurde leidnud, aga tarbijate teadlikkus kasvab väga kiiresti.
