WORLD CLASS: Maailma parimate kokteilisegajate gastroll Miamisse
Kuidas saada kümme maailma parimat baarmeni ja poolsada järgmiste aastate talenti ühe katuse alla? Tuleb korraldada kõrgetasemeline kokteilivõistlus ning müüa see avalikkusele maha kui kõige suurem ja olulisem kokteilikogunemine. Võistlus World Class toimus sellel aastal Miamis, kus segati kokku tuhandeid maailma parimaid segujooke.
Maailma ühe suurima alkoholitootja Diageo – Guinnessi õlle, Johnny Walkeri viski ja Tanqueray džinni tootemarkide omanik – puhtalt oma toodetud käraka müügi ja populaarsuse tõstmiseks ellu kutsutud kokteilivõistlus on end vaid kuue-seitsme aastaga muutnud baarmenite hulgas kõige olulisemaks kogunemiseks. World Class on koht, kus saavad liikuma uued trendid. Peale käeliste oskuste on olulised ka spektaakel ja innovatsioon – kõik peab olema viie tärni vääriline.
Trendiks saab kokteilide sobitamine toiduga
Läbiv punane niit kõigi võistlusel üles astunud baarmenite kokku “raputatud” kokteilides oli nende aromaatsete jookide sobimine toitudega. Kui vein on juba aastasadu käinud toiduga kokku kui Aamen kirikus ja ka õlu on viimastel kümnenditel jõudnud toidusedelit täiendava elemendina restoranimenüüsse, siis kokteilid on seni pigem üksinda baaris seisnud, olles menüüs kirjas kui täiesti eraldi meelelahutajad.
Kokteilid ei ole enam ammu vaid aperitiivid või digestiivid – need on muutunud komplemendiks toidule, andes sellele viimase ja lõpliku kihi. Põhimõtteliselt on kaks viisi, kuidas kokteile toiduga siduda: esiteks panna omavahel sobima toidus ja joogis juba varasemalt leiduvad maitsed – täpselt samamoodi nagu veini või õlle puhul. Teine viis on kasutada toidus olevaid tooraineid kokteilides ja kokteilis leiduvaid tooraineid toidus. Näiteks on populaarsust kogunud erinevate ise keedetud puljongite kasutamine soojades kokteilides.
Võistlusel Rootsit esindanud baarmen Johan Evers keskendus näiteks kogu oma kokteilide kontseptsioonis kasvuhoonele ja koduaiale ning seal kasvavale. Baarmen keetis kokku siirupeid nii tomatist, kurgist kui ka paprikast ja kasutas neid oma jookide valmistamisel. Kõige põnevama joogi valas Evers välja siis, kui kasutas kokteilišeikeris värsket spinatit – seda ainult joogi värvimiseks.
Kolmas huvitav toidu ja kokteili kokkusulatamise trend, mida võistlusel esitleti, pakub aga välja kokteili, kus nii toit kui ka jook on juba ühes anumas koos – näiteks segatakse heast rummist ja tummisest koorekaramellist kokku tummine popkornimaitseline kokteil.
Millises kaardi osas asub Eesti kokteilikultuur?
World Class kokteiliturniiril oli esimest korda võistlustules ka Eesti baarmen Regeri Zoo Tartu Meat Market Cocktail Barist. Eelvõistlus jäi Zoole seekord võistluse laeks, kuid kogemust nimetab baarmen oma viieaastase kokteilisegaja karjääri kõige olulisemaks.
“Nägin lähedalt, kuidas maailma tipud oma tööd teevad ning mida on oodata järgmistel aastatel kokteilide arengus. Põhiline, mille ma võistluselt sain, oli hoopis teistsugune mõtlemine ja lähenemine kokteilide väljamõtlemise protsessile. Kõik algab kontseptsioonist ning sellest arenevad välja juba maitsed, kooslused ja lõpuks kokteil,” mainib Zoo.
Eesti kokteilikultuur on veel selgelt arengujärgus, kuid tegemas tõsiseid samme populaarsuse ja järgijate kasvu suunas. Eesti baarmenid on tasemel, nad võidavad pidevalt võistluseid nii Euroopa kui ka maailma tasemel ning nende kokku segatud joogid ei jää tippudele millegagi alla. Küsimus on vaid tarbijas ning nende oskuses kokteile õigesti hinnata ja sobitada. Peab tekkima selge arusaam, et kokteilid pakuvad sama suurt naudingut ja samu üksikemotsioone kui mistahes söök.
