Alkoholimüüja: Eesti joogikultuuris on hakatud eelistama kvaliteetseid maitseid
Eestlaste tarbimisharjumused on viimastel aastatel muutunud ning üha enam valitakse oma klaasi kvaliteetseid tooteid ja maitseid. Näiteks šampanjade müük on kasvanud koguni viiendiku võrra, selgus alkoholimüüja Prike müüginumbritest.
Prike müügidirektori Imre Avalo hinnangul on alkoholiturg küll tervikuna langemas, kuid oluline on märgata, et tarbimine on vähenenud just odavama alkoholi arvelt. Kasvutrende on näha kvaliteetsemate ja rahvusvaheliselt tuntumate toodete kategooriates.
„Võib julgelt väita, et tarbija on teadlikum kui kunagi varem ja valikud langetatakse üha enam kvaliteetsete jookide kasuks,“ kinnitas Avalo.
Kui vaadata eestimaalaste eelistusi kategooriate kaupa, joonistuvad Prike joogiekspert Hannes Aedla hinnangul välja mitmed huvitavad tendentsid. „Värske, mõnusalt mõrkjas ja tsitruselise järelmaitsega – nii võiks kirjeldada lühidalt üht head džinni toonikuga, mis vana klassikuna on tagasi võitmas kindlat kohta meie eelistustes,“ ütles Aedla, kelle sõnu kinnitavad ka müüginumbrid. „Džinni müük on eelmise aastaga võrreldes kasvanud poole võrra,“ tõdes Prike müügidirektor Imre Avalo.
Huvitavana võib välja tuua Eesti vanima endiselt valmistatava likööri Kristallkümmeli müügi hüppelise tõusu. „Eestimaalane pole unustanud kodumaised erilisi maitseid, mis näiteks Kristallkümmeli näol üha enam tarbija ostukorvi jõuavad. Olgu see siis kingituseks väliskülalisele või enesele pidulikel puhkudel nautlemiseks,“ selgitas Prike müügidirektor.
Hannes Aedla hinnangul on joogikultuur Eestis kiirelt arenenud ning selle märksõnaks on mitmekesisus. „Aperitiivi ja tervitusjoogina on populaarsed vahuveinid, näiteks prosecco,“ sõnas Aedla.
Imre Avalo näitlikustas, et vahuveinide, eriti just prosecco müük on eelmise aasta esimese kuue kuuga võrreldes kasvanud 30% ja šampanja müük 20% võrra. „Šampanjade müügi kasv kinnitab, et üha enam valib tarbija premium-jooke, samuti on tekkinud reaalne huvi vintage-kategooria vastu,“ tunnustas Avalo tarbijaid joogikultuuri arengu suundi kirjeldades.
Dessertidena on lisaks klassikalisele konjakile hakatud otsima uusi elamusi läbi luksuslike rummide, viski ja kangestatud veinide. „Viskide hulgas on näha 25% müügi kasvu ning klientidega on kõne all eriti Single Malt viskid, mis on selge signaal tarbijate teadlikkuse kasvust selles kategoorias,“ täpsustas Avalo.
