Eesti Väikepruulijate hinnangul on aktsiisi- ja alkoholipoliitika turu arengule jalgu jäänud
Eesti Väikepruulijate Liidu üldkoosolek valis viieliikmelise juhatuse ja kinnitas tegevusplaani, mis näeb ette aktiivsemat väikepruulijate huvide kaitsmist. Liidu hinnangul on aktsiisi- ja alkoholipoliitika turu arengule jalgu jäänud ning seadusloome protsessi on tarvis kaasata ka väikepruulijad.
Lehe Pruulikoja ühe omaniku ja Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liikme Gristel Tali sõnul põhineb väikepruulijate viimaste aastate edu tarbija huvil ja nõudlikkusel. „Ühiskonnas on olemas selge ootus kodumaise käsitööõlle järele. Kahjuks hakkab seadusandlus aga turu kiirele arengule jalgu jääma, kuna on suuresti loodud enne väikeste pruulikodade tekkimist,” lisas Tali.
Väikeettevõtjale kehtivad soodustuste piirmäärad on Tali hinnangul Eestis liiga madalad ega toeta seetõttu väiketootja tegevust. “Praegune väikeõlletootja soodustuse piirmäär on 300 000 liitrit kalendriaasta kohta. Võrdluseks ja proportsiooniks võib tuua, et see on orienteeruvalt 0,15% suurtootja mahust. Selleks, et soodustuse piirmäär täidaks oma eesmärki, toetades väikeettevõtluse ja –tootjate tegevust, oleks vaja see tõsta 5 miljoni liitrini kalendriaasta kohta,” ütles Tali.
Põhjala pruulikoja asutaja ja Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige Enn Parel leiab, et isegi olemasolevate madalate soodustuste puhul on täna selgusetu, kuidas seadus rakendub, kuna varasem praktika puudub. “Samuti on murekohaks see, et väiketootjad sõltuvad täielikult suurtootjate kontrolli all olevast pandipakendi süsteemist,” lisas Parel.
Teravaks probleemiks on Pareli sõnul kasvanud ka selgusetus lubatud koostisosade küsimuses, mis on tänaseks viinud esimeste ekstreemsete näideteni toodete registreerimisel. “Oleme jõudnud absurdsesse olukorda, kus Veterinaar- ja Toiduamet keeldub alkoholiregistrisse kandmast õlut, millesse on lisatud Eesti mustsõstraid. Seevastu on maisisiirup ning sünteetilised lõhna- ja maitseained suurtootjate poolt laialdaselt kasutuses ja lubatud. Loodame siiralt, et tegemist on tehniliste arusaamatustega uute toodete registreerimisel ja mitte põhimõttelise vastuseisuga Eesti väikeste pruulikodade arengule,“ sõnas Parel.
Riigieelarve Pareli sõnul muudatuste arvelt, mis oleks tarvis aktsiisi- ja alkoholipoliitika kaasajastamiseks teha, ei kannataks, kuid Eesti toidu- ja joogikultuur, tarbijad ja väikeettevõtlus laiemalt võidaks kõvasti.
Veel kolm aastat tagasi puudus Eestis sisuliselt maitserikaste ja huvitavate kääritatud jookide pruulimine. Tänaseks on see valdkond kasvanud arvestatavaks tööstusharuks, mis annab tööd sadadele inimestele, loob kõrge lisandväärtusega kaupa ning on juba tõestanud suurt ekspordipotentsiaali.
Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liikmeteks valiti Gristel Tali (Lehe Pruulikoda), Tiina Kuuler (Valgejõe Veinivilla), Jaanis Tammela (Tanker), Ilmar Räni (Õllenaut) ja Enn Parel Põhjala pruulikojast.
