Maaülikooli teadlane: piima on taimse toiduga väga raske asendada

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna vanemteaduri Merike Henno sõnul on lehmapiim toitainetihe nutikas toit, mille asendamine teiste toiduainetega on küllaltki keeruline.

Tema sõnul on viimaste aastakümnete jooksul analüüsitud väga põhjalikult piima koostiskomponentide sisaldust ning leitud, et piima pea 100 000 ühendi seas leidub hulganisti selliseid toitaineid, mida teistes toiduainetes ei ole, on vähe või mille omandamine muust, eriti taimsest toidust on oluliselt raskem.

„Loodus on andnud piimale just sellise koostise, et sellest saab väga mitmeid organismi normaalseks toimimiseks vajalikke toitaineid sh mineraalaineid ja mikroelemente. Toitained, mille päevasest soovituslikust tarbimisest võivad piim ja piimatooted katta üle 20% on järgmised: valk, kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, tsink, jood, vitamiinid A ja K ning mitmed B-grupi vitamiinid. Lisaks on organismil tänu piima erinevate komponentide koosmõjule ka kõike head ja vajalikku väga lihtne omandada,“ selgitas Henno.

Näiteks imendub tema sõnul piima või piimatoodete kaudu saadav kaltsium tänu fosfori, magneesiumi, vitamiinide, valkude ja erinevate rasvhapete koosmõjule oluliselt paremini kui toidulisandina manustatav kaltsium. „Piima suur toitainetihedus tähendab seda, et piima ja piimatoodete kasutamine erinevate toodete või roogade koostisosana suurendab märkimisväärselt toidu toiteväärtust,“ lisas Henno.

Tema sõnul seisneb piima suur väärtus ka selles, et lisaks toitelistele põhiomadustele vähendab piima tarbimine mitmete haiguste riski.

„Teadusuuringud on näidanud piima ja piimatoodete tarbimise positiivset mõju luude tervisele ja vererõhule ning 2. tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisel. Piima kõrget toiteväärtust ja head mõju tervisele on juba aastatuhandeid tunnustanud ka mitmed kaugemad kultuurid. Näiteks islami meditsiin soovitas juua piima, et pühkida ära kuumus südamest, tugevdada selga, saada juurde mõistust ja arukust, parandada nägemist ja vähendada hajameelsust,“ rääkis Henno.

Kuigi enamikke piimas leiduvaid komponente on võimalik erinevate alternatiividega asendada, on see Henno sõnul paljudele tarbijatele üle jõu käiv ettevõtmine.

„Erinevad taimsed „piimajoogid“ ning selle kõrvale ilmtingimata käivad toidulisandid ja muud preparaadid on märkimisväärselt kallimad kui soovituslikus koguses piima (400-800 ml) või juustu (60-120 g) tarbimine. Lisaks on toitainete proportsioonide arvutamine väga keeruline ettevõtmine, mida ei tohiks teha ilma vastava väljaõppe saanud toitumisnõustajata. Segatoiduline olla on kindlasti palju muretum ja soodsam,“ nentis Henno.