Spence mainib, et inimene on oma ajult ehitatud ja konstrueeritud sööma silmadega. Täpsemalt tähendab see seda, et ajuverevarustus paraneb enam kui 24%, kui me näeme oma lemmiksööki või isegi siis kui me sellest toidust juttu kuuleme. Spence toob siin kaks näidet, ühel nimeks Kandinski maal ja teisel Picasso roog.

“Kandinski pildid on äärmiselt värvilised ja venitatud. Tegime testi salatiga, kus ühtedele inimestele pakkusime salati tavalisel moel ehk kausist ning üksteise peale tõstetuna. Teisele grupile inimestele pakkusime aga salat nii, et see oli kunstiliselt taldrikule “laiali laotatud”. Küsisime peale serveerimist ja söömist, kui palju oleksid inimesed valmis selle roa eest maksma. Kandinski maali sarnaselt laiali venitatud salati eest sooviti maksta enam kui kaks korda rohkem,” mainib Spence.

Teine katse ehk Picasso roog näitab, et süüakse silmadega. “Picasso ju ütles, et iga loomeprotsess algab millegi lõhkumisega. Sama ju toidus – me lõhume algtoorainet ja paneme selle millekski uueks kokku. Samuti paneme selle taldrikule alati ise moodi. Näiteks arvasid inimesed, et sama magustoit – vaarikavaht – maitsed valgelt taldrikult 10% magusamalt ja 15% aromaatsemalt, kui mustalt taldrikult serveerituna. Näiteks on silmadega söömise loogika järgi mõjutada taldriku värviga näiteks toidu kalorsust ja vähendada suhkru söömist,” selgitab Spence.

Fakt on see, et toidu valmistamisel ei olegi enam nii palju rolli, kui sellel, kuidas toit on taldrikule pandud. Veel üks uuring näitas, et inimesed olid nõus maksma 40% rohkem roa eest mis serveeriti taldriku keskel.

“Helid on teine oluline maitsete ja toidunaudingu mõjutaja. Londoni kuulus kokk Heston Blumenthal pakkus restoranis mereannirooga, mille juurde mängiti merelist heli ja pakuti merelõhn. Mereannitoit maitseb paremini, kui kõrvus on merehelid, erinevalt näiteks jazz'ist või vaikusest,” lisab Spence.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena