Täpsemalt panid teadlased tähele, et taimed mõistavad ülitäpselt temperatuuride muutust ning talletavad selle omal "mälus". Näiteks tootis taim Arabidopsis thaliana ehk Harilik müürlook soojade ilmadega palju rohkem proteiini nimega Flowering Locus T (FT), mis aga alandas nende tanniinide tootmist, mis muutsid seemnekestasid paksuks ja tugevaks. Nii jäid seemned õhukese koorega ning tänu sellele idanesid paremini, kasvasid kiiremini.

See tähendab ka seda, et külmemate temperatuuridega tootis emataim vähem antud proteiini ja rohkem tanniine, mistõttu olid valminud seemnete kestad paksema ja idanemine võttis kauem aega. See tähendab otseselt, et taimedel on "tarkust" sättida oma seemnete idanemise aega alati parimatesse loodustingimustesse.

Antud informatsioon ei ole mitte ainult huvitav teadmine, vaid ka praktiline informatsioon, mille abil saab uutes globaalsetes kliimatingimustes kasvatada rohkem vilju ja saada parimat saagist.

Uuring näitab selgelt, kui olulised on klimaatilised ja keskkonnaalased tingimused kogu taimekasvu ajal. Antud informatsiooni omades on võimalik hakata looma strateegiaid, millal ja kus uutes kliimatingimustes toiduks seemneid külvata.