„Seeni saab tarvitada toiduks otse või kasutada neid olemasoleva toidu või joogi kääritamiseks, ravimite ja muude bioaktiivsete ainete tootmiseks,“ räägib seente kasutusvõimalustest Andrean Razumovski.

„Öökulli akadeemia loengus vaatame lähemalt seene tootmise protsessi Petri tassist kuni viljakehani ning näitlikustame seda Seenehundi eksperimentaalse linnafarmi näitel,“ avab ta loengu sisu.

Loengul on suure tähelepanu all ka kultuur(söögi)seente kasvatamine ja tarbimine ning väärindamine. „Heidame pilgu seente väärindamisele muul viisil kui toiduna, näiteks on seeni nimetatud looduslikuks plastikuks. Plastikuks, mis kasvab, on elus ning biolagunev,“ tutvustab seente mitmekülgseid kasutamisvõimalusi Razumovski.

„Seeneriigis peituvad vastused fossiilkütustel põhineva tsivilisatsiooni ümbermõtestamiseks ja naftast saadavate toodete asendamiseks,“ lisab ta.
Viimaste uuringute abil hinnatakse maailmas olevat 5,1 miljonit seeneliiki. Kuigi seened on olnud inimkonna kaaslasteks selle algusest peale teame sellest ühest ürgseimaist elu riigist väga vähe.

15. septembri Öökulli akadeemia on sissejuhatuseks Eesti Loodusmuuseumi igasügisesele seenenäitusele, mis sel aastal avatakse 16. septembril. 10 päeva kestval näitusel on eksponeeritud nii söödavad, mittesöödavad, tinglikult söödavad kui ka mürgised seeneliigid.