Eestis on õunamahl pressimisel kaks lainet – esimene pressimise aeg algab suveõunte valmimisega augusti keskpaigas ning lõppeb septembri esimesel nädalal. Vahepeal on väheke vaiksem periood ning siis hakkavad valmima sügisõunad ja õunamahla pressimine saab sisse uue, võimsama hoo. Olenevalt küll aastast, kuid talveõuntest pressitakse mahla laias laastus terve oktoober.

“Parimateks mahlaõunteks sobivad ikka sügisõunad, need on maitsepoolest paremad, mahlasemad ja annavad klaari mahla. Suveõunad annavad tavaliselt väga magusat mahla, kuid lähevad ka üsna kiirelt jahuseks ja mahl jääb sogasem,” selgitab mahlapressimise vahendeid müüva ettevõtte ja
veebilehe Mahlapress.ee asutaja Denis Laksberg.

Laksberg lisab, et oma koduaiast saadud õunade puhul ei tunne ta kedagi, kes sorteeriks õunad sordi
järgi. “Üldiselt tuleb mahl alati parem, kui õunasorte segad. Ka väiketootjad ei tee selles numbrit,
kui mahlapurustisse ja hiljem pressi lähevad kõik õunad, mis erinevate puude alt korjatud on,” lisab
Laksberg.

Kõigepealt tuleb õunad sorteerida ja pesta, eriti kui õunad on maast korjatud. Mahlaks ei sobi määrdunud ja mädaplekkidega õunad, sest hiljem võib mahl vaatamata pastöriseerimisele kiiresti käärima minna. Isegi väike kogus hallitanud või mädaseid õunu võib rikkuda mahla maitset ja kogu partii säilivust. Mahl tuleb aromaatne ja maitsev, kui segatakse erinevaid õunasorte. Oluline on, et õunad oleks piisavalt küpsed, kuid mitte üleküpsenud. Toored õunad annavad väga vähe mahla välja ning mahla maitse tuleb väga hapu. Üleküpsenud õunad aga kuivavad ja muutuvad pudedaks, neid on raske pressida ning mahl tuleb hägune ja rohke viljalihaga. Seepärast sobivad mahlaks paremini hilissügise ja talveõunad, kuna on mahlasemad ja tihedama struktuuriga kui pehmed suveõunad.

Järgmine samm on õunte purustamine spetsiaalse purustajaga. Pärast purustamist tekkinud ühtlasest massist on lihtne mahla välja pressida ja ka mahlasaak on suurem. Lihtsalt noaga õunte peenemaks lõikamine kahjuks ei täida sama eesmärki - õunte rakustruktuuri lõhkumist. Et suurendada saagikust, võib lasta purustatud massil mõne tunni seista enne pressimist. Purustatud massist hakkab seismise ajal juba ka iseenesest mahla nõrguma.

Pärast purustamist pannakse õunamass mahlapressi korviossa ja pressitakse. Soovitatav on selle juures kasutada filtrikotti. Sõltuvalt õunasordist ja purustamise astmest on mahla saagikus 40% kuni 70% õunte massist. Ehk siis 20 kilogrammist õuntest saadakse umbkaudu 14-16 liitrit mahla. Pressimisel on soovitatav rõhku suurendada järkjärgult, et mahl jõuaks eralduda. Üks tsükkel – korvi täitmine, pressimine, korvi tühjendamine - võtab aega umbes 15 minutit. Mahla väljatulek sõltub kõige suuremas osas ettevalmistustöödest ja paljus ka pressimise õigest tehnikast.

Värske õunamahl säilib külmas 3-4 päeva. Kui soovite mahla talveks säilitada, siis tuleb seda pastöriseerida ja villida pudelitesse või bag-in-box'i . Pastöriseeritud õunamahl säilib vähemalt 12 kuud.

Paljudel meist on vanaisadest jäänud alles veel eelmise riigikorra ajal kokku keevitatud rasked mehhaanilised pressid ja nupukama naabrimehe kokku monteeritud õunapurustid. Need toimivad ka täna väga hästi ning mitte mingil juhul ei tohiks neid pidada vananenuks. Uued mahlapressid võivad näha välja ilusamad ja kaubanduslikumad, kuid toimeprintsiibilt ei erine nad kuidagi – purustatud õuntest pressitakse jõuga välja mahl.

Tähele tuleb panna kahte olulist mahlapressimise tarkust: esiteks, mida peenem on purustatud õunasegu, seda suurem on saagis ehk väljapressitud mahla hulk. Teiseks, mahla maitse tuleb parem, rikkalikum ja värv kuldsem, kui jätta purustatud õunasegu 24 tunniks seisma. Oksüdeerumist pole ka vaja karta, sest õhuga omab kokkupuudet vaid purustuse pealmine kiht. Kuna enamus maitsetest ja aroomidest on kõikidel köögi- ja puuviljadel koore all, annab selline seismine võimaluse neil maitsetel tagasi õunasegusse imbuda ning hiljem väljapressitud mahla jõuda.

“Üldiselt võiks ka mahlapressimist vaadata kui kunstivormi ning võtta selleks aega. Ühel päeval purustamine ja teisel päeval pressimine võib tunduda liigse ajakuluna, kuid tulemuste erinevus on suur,” kommenteerib Laksberg.

Väiksema mahu pressimiseks mõeldud uus komplekt maksab ligikaudu 300 eurot ning komplekt koosneb mehhaanilisest pressist ja mehhaanilisest purustis. Mõlemad teevad töö väga hästi ära. Loomulikult on võimalik minna ka palju professionaalsemaks ja kallimaks. Võimalik on võtta kampa ka hüdraulikaga pressid või ka kõige uuema lahendusena veesurvel toimiva pressid.

Vanast ajast on levinud õunamahla hoidmine 3-liitristes purkides. Sellega kaasneb üsna tülikas purkide pesemine, kuumutamine ning kaanega sulgemine. Purgid võtavad palju ruumi, on rasked ja võivad puruneda. Avatud purk tuleb mõne päevaga ära juua et mahl ei läheks käärima. Kui mahl on joodud, tuleb purgid jälle puhtaks pesta ja sügiseni uuesti hoiule panna. Uusi purke ei ole nii lihtne leida, iga aastaga jääb neid ringlusesse vähem.

Alternatiiv sellele on veinipakkidest tuttava bag-in-box'id, mida saab osta nii 3- kui 5-liitristena.
Vanadel purkidel ei ole säilitajana midagi häda ning kindlasti ei tasu hakata pikalt kasutuses olnud
lahendusi kohe põõsasse viskama, kuid uuendusel ehk mahlakotil on kaks äärmiselt olulist eelist:
esiteks pakitakse mahlaga täidetud kotid omakorda karpidesse, mis on väga hästi ladustatavad
keldrites ja sahvrites. Kuid palju olulisema eelisena saab tuua välja selle mahla säilivuse paki
avamisel.

“Kui teha kodus lahti purk või pudel õunamahlaga, tuleb see tervikuna lähema 3-4 päeva jooksul
ära tarbida. Kuna aga bag-in-boxi läheb mahl sisse 78 kraadisena ehk pastöriseerituna, pakk on
kinnine ja hermeetiline ka sealt esimese mahla välja laskmise järel, säilib mahl selles kotis rahulikult
2 kuud joomiskõlblikuna. Ehk siis seda 3-liitrist kogust võib klaasikaupa pika aja jooksul juua,”
kommenteerib mahlapresside müüja.

Laksberg lisab, et alguses olid need mahlakotid väga uudne asi ja võttis aega, et inimesed need
omaks võtaksid. “Täna on selgelt näha, et klaasist purgid on oma liidrikohta kaotamas ning inimese
tulevad igal aastal aina tihemini neid kotte meilt ostma,” mainib Laksberg.