Toiduliit: Suhkrumaks Haigekassa eelarveaukude lappimiseks ei sobi
Haigekassa puudujäägi peavad kinni maksma kõik Eesti inimesed, kui Jevgeni Ossinovski plaan suhkrumaks kehtestada ka ellu viiakse. Vastavalt Euroopa Liidu seadustele ei saa maksu kehtestada valitud toodetele, vaid ainult toorainele, mis muudaks kallimaks kõik suhkrut sisaldavad toiduained.
Toiduliit leiab, et olukorras, kus Haigekassa on teinud kümnetesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi c-hepatiidi raviks ning eelarve vajab kiireid lisaressursse, on küüniline viidata eesmärgile hakata kähku inimeste tervisenäitajate ja suhkru tarbimise vähendamisega tegelema. Kui suhkrumaksu on vaja selleks, et Haigekassa eelarveauke lappida, siis tuleks seda ka öelda. Teiste riikide eeskuju on näidanud, et inimeste tervisenäitajad suhkrumaksust paremaks ei muutu. Inimesed leiavad lihtsalt taskukohasemad alternatiivid.
Mitmed tunnustatud toitumisteadlased on öelnud ,et pole olemas häid ja halbu toite, on vaid mõõdukas ja liigne tarbimine. Samas on sotsiaalministeerium võtnud lähenemise, mis proovib just nii toidukaupu ja koostis headeks ja halbadeks lahterdama asuda. See on propaganda, mitte tegelik teadus.
Toidumaksude teema püstitati ootamatult sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toitumise ja liikumise rohelise raamatu lõppdraftis eelmise aasta lõpus. Teema oli ka töögrupile üllatusena sisse pandud, sest varasemalt oli otsus, et toidumaksud kui ebaefektiivne meede tervise seisukohalt ei ole mõistlik. Toiduliit oma ettepanekuid korduvalt tutvustanud sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsustud toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupis, kuid neid on lihtsalt ignoreeritud. Oleme oma ettepanekutega käinud isegi ministri juures, kuid meile tehti üsna kiiresti selgeks, et mingeid alternatiive ei kavatsetagi kaaluda ning suhkrumaks tuleb niikuinii.
- Esiteks on oluline mõista, et vastavalt Euroopa Liidu õigusele ei saa magusamaksu kehtestada ainult magustatud jookidele ehk valitud toiduainetele. Maksustada saab toiduaine koostisosa ehk suhkrut. Kuna suhkrut sisaldavad mõningal määral väga suur hulk toiduaineid (sh leib, kohupiim, lihamarinaadid), siis selle tulemusena muutuks kallimaks märkimisväärne osa meie igapäevasest toidulauast. Olukorras, kus meil elab iga viies laps vaesusriski piiril, on toidu üleüldise hinnataseme tõus lubamatu.
- Teiseks – toidumaksude rakendamine toob kaasa väga keerulise reguleerimismehhanismi. Tekib palju maksude vältimise võimalusi ja optimeerimisi, mis asja eesmärgist pigem kaugemale viivad. Suurbritannias näiteks tehti analüüs, et 20-protsendilise toidumaksu kehtestamine limonaadidele vähendaks Londonis tervishoiukulusid 39 miljoni naela võrra, kuid need numbrid tähendavad ka seda, et londonlased jääksid samas 2,6 miljardi võrra vaesemaks puhtalt maksude haldamiskulude tõttu.
- Kolmandaks – tooraine ehk suhkru, soola vms maksustamine muudab kallimaks ainult kodumaised tooted. Samal ajal on meil poelettidel ohtralt importtooteid, mis hakkavad pakkuma tarbijale odavamat alternatiivi. Kuni meil on saadaval taskukohasemad alternatiivid ei saa toidumaksu kehtestamine olla efektiivseks vahendiks ülekaalulisusega võitlemisel ning tarbimisharjumuste muutmisel. Taani puhul on meil olemas reaalne näide, kus rasvamaksu ja karastusjookide aktsiisi kehtestamise tulemusel suurenes piiriülene kaubandus, riik kaotas loodetud maksutulu, samas suurenes riigi halduskoormus ning suurenenud toiduhindadest kannatasid kõige enam madala sissetulekuga tarbijad.
- Viiendaks – ülekaalulisust tekitab kalorite tarbimine koguses, mida ei suudeta päeva jooksul ära kulutada.
- Kuuendaks – ohtralt kasutatavad näited, kus maksu kehtestamine on vähendanud ühe või teise toote tarbimist, ei analüüsi, kuidas see mõjutas inimeste tervisenäitajaid või kuidas muutus tarbijate menüü. Asjaolu, et karastusjookide maks on kusagil vähendanud tarbimist ei tähenda, et samal ajal ei kasvanud näiteks mahlajookide või maitsestatud jookide tarbimine ning on seega sisutühi argument.
