Planeedi veidramad toidud: linnupesasupist kuni ussiviinani
Naabritele tundub ikka veider vaadata, kuidas teine elab. Sama veider tundub meile ka see, kuidas inimesed maailmas söövad, mida söövad, kuidas söövad. Kes kahvli ja noaga, kes kätega, kes pulkadega ja nii edasi, vahendab Kaplan International Colleges.
Puutumatuna pole sellest tundest jäänud ka Maarjamaa. Näiteks peavad Eestisse tulnud välismaalased meid imelikuks kuna sööme verivorsti ja sülti. Kahjuks ei saa sült aga järgmisele kümnele toidule oma veidruse poolest ligidalegi.
See Kagu-Aasias, peamiselt Vietnamis ja Kambodžas, tuntud delikatess saadakse kui keeta pardimuna vahetult enne seda, kui linnuks arenenud loode on koorest välja pääsenud. Peale keetmist kooritakse muna ning süüakse nagu ikka - hammustades nii läbi valge, kollase kui linnuliha ja kontide. Sõna "balut" tähendab Filipiini ja Malai keeles otsetõlgituna "pakitud".
Põhja-Rootsist pärit kohalik delikatess, mida kutsutakse ka "roiskunud kalaks". Tegemist on tegelikult fermenteeritud heeringaga. Kala püütakse mais-juuni ja hapendatakse paar kuud suurtes tünnides, misjärel pannakse kala koos vedelikega plekkpurki. Purgis jätkub fermentatsioon veel ligi pool aastat. Nii pikk käärimine hakkab looma ja väljutama kalast äärmiselt vängelõhnalisi gaase. Huvitaval kombel pakuti seda kala veel üsna hiljuti näiteks Air France'i või British Airways'i lennukites esimese klassi reisijatele.
Sardiinias väga populaarne Casu Marzu ehk otsetõlkes vaglajuust võib olla kõige sõgedam toiduaine planeedil Maa. Selle kohalikuks afrodisiaakumiks nimetatava juustu saamiseks tõstetakse kera lambajuustu õue seisma ning oodatakse, kuni kärbsed sellesse sisse uuristavad, munevad ja vaglad ellu astuvad. Selles seisus on juust valmis tarbimiseks.
Euroopa Liidus on see juust keelatud, kuna väikesed vaglad söövad ennast läbi ka inimese seedetraktist ja tekitavad tervet nimekirja väga ohtlikke haiguseid. Lisaks soovitatakse seda juustu söömise korral tarbida prillid peas, kuna väidetavalt suudavad väikesed vaglad hüpata juustust kuni kuue sentimeetri kaugusele ja "pureda" ennast inimese silmadesse. Head isu!
Kerakalana ehk fugu'na tuntud kala kuulub Jaapani toidukultuuri kõige erilisemate delikatesside hulka. Eriliseks muudab selle kala fakt, et temas leiduv mürk tetrodotoksiini tapab tuhat korda kiiremini kui tsüaniid. Lisaks sellele pidavat kala olema ka äärmiselt maitsev.
Me kõik sooviksime saada osa "tapvast" maitseelamusest, kuid fugu liha söömine võib surma tähendada kõige otsesemas mõttes. Ka "jõeseana" tuntud fugu liha on äärmiselt maitsev ja kallis, Tokyo tipprestoranides küünib kerakala roa hind 100 euroni. Kala fileedeni jõudmine tähendab aga äärmiselt täpset tööd - peaaegu kõik siseorganid kalas on mürgised ning tapvad.
Maailma kallimaks kohviks nimetatud Kopi Luwak on Indoneesiast pärit araabika-kohv, mille kilohind jääb tihti 500-1300 euro kanti. Näiteks müüb Eesti kohvimaaletooja KohviSemu selle kohvi 250 grammist pakki 120 euroga. Mis muudab need oad nii eriliseks ja kalliks?
Kopi Luwak kohvi valmistamiseks kasutatavad oad läbivad enne röstimist tsiibetite, väikeste Indoneesias elavate kassiliste sugukonda kuuluvate loomade, seedetrakti, ning alles siis saab sellest kohvi, mille maitset me hiljem naudime. Arvatakse, et kaslaste soolestikus asuvad ensüümid mõjuvad ubadele ning kaotavad ära mõrkjuse ja muudavad kohvi maitse pehmeks ja äärmiselt nauditavaks. Tõlgituna tähendab kopi Indoneesia keeles kohvi ning luwak Aasia palmitsiibetit(eksootiline kärpkaslane).
Kohvisordi lugu algas juba 18. sajandil, kui Indoneesia saarestik oli osa Madalmaade kolooniast. Kohalikud korjasid koloniseerijate tarbeks kohviube, mida viimased transportisid müügiks Euroopasse. Ühel hetkel avastasid korjajad, et palmitsiibet, kellele muidu meeldivad eksootilised puuviljad, on väga kiindunud kohvimarjadesse. Nende seedesüsteemis on marjakest lõhustatud ning seemned-kohvioad- tulevad välja närilise fekaalidega. Kohalikud avastasid,et kui seemned korralikult väljaheidetest puhastada ja tavapäraselt ära röstida, tuleb suurepärane kohvijook. Sort muutus mõneks ajaks populaarseks Hollandi aristokraatide seas ning tänapäevani on ubade hind väga kõrge just nende harulduse ja eksklusiivsuse tõttu.
Linnupesa supp on Hiina päritolu roog, mis kasutab valmistamisel päris linnupesi. Nimelt korjatakse rannaäärsetest koobastest pääsukest meenutava hallsalangaani pesi, mis koosnevad peaaegu täielikult selle linnu kõvaks muutnud süljest. Vees ehk supis kuumutades annab see sülg supile huvitava tekstuuri ja maitse. Suurem osa linnupesast hakkab supis meenutama aga nuudleid. Tegmist on ka väga kalli toorainega - Hongkongis võidakse kilo linnupesade eest küsida kuni 2000 eurot.
Kambodžas peetakse neid karvaseid ja suuri ämblikke tõeliseks gurmeeks. Neid suuri ämblikke saab nii grillida, BBQ-ahjus valmistada, aga ka praadida. Kambodžas süüakse väga paljusid erinevaid putukaid ja ämblikud moodustavad neist väga suure osa.
Kui teile meeldib süüa röstitud ja soolaga kaetud pähkleid, siis Hormigas Culonas, Kolumbiast pärit delikatess, peaks olema samuti Teile meelepärane. Tegu pole aga kaugeltki pähklitega. Hormigas Culonas on pannil röstitud ja soolaga kaetud mahlased sipelgad, mida kasutatakse ka kastmete valmistamisel.
Nagu ka nimest juba aru saame, on tegemist alkohoolse joogiga, mis on kuidagi seotud madude ja ussidega. Täpsemalt on tegu kange riisiviinaga, kuhu on lisatud maod. Kasutatavad ussid on enamasti mürgised, kuid viinas olev etanool muudab joogi turvaliseks. Seda veini saab valmistada kahel moel: esiteks lisades kärakapudelisse surnud madu ja leotades seda viinas mitmeid kuid või teiseks enne joomist segada kokku riisiviin ja maost tulnud mahlad. Hiinas peetakse seda jooki nii meelelahutuseks kui ravimiks.
Rotte söödi vanasti rasketel näljaaegadel igal pool maailmas. Täna on rotiliha aga delikatess ja menüüdes nii Vietnamis, Keenias kui mujal Aafrika riikides. Rotte süüakse grillituna ja praetuna, aga ka kuivatatuna.
