Eesti Vegan Selts: Veganvanemate ähvardamine Itaalias on oht inimõigustele
Sellest ajast on lugu eskaleerunud. Itaalia poliitik Elvira Savino tegi uue seadusettepaneku, mille kohaselt vanemaid, kes kasvatavad oma lapsi veganitena, võib oodata vangistus. Uue seadusega seonduv keelekasutus on olnud sama ühekülgne ja paksudes värvides nagu sellele eelneva loo puhul – veganeid kirjeldatakse kui inimesi, kes „suruvad“ oma toitumisviisi oma lastele peale, nagu see oleks midagi, mida teised vanemad ei tee.
Veganlus kaitstud on Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 9, mis kaitseb mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust. Savino seadusettepanek on otsene rünnak vegankogukonna vastu ja kõigi vastu, kes soovivad oma lapsi kasvatada mingil moel erinevalt sellest, mida peetakse „normiks“. Ähvardus vangistada vanemad, kes kasvatavad oma lapsi mõne usulise tõekspidamise vaimus, tooks õigustatult kaasa pahameeletormi – milles seisneb siis erinevus?
Seadusettepaneku kohaselt vajavad inimesed loomseid tooteid, et olla terved, seega on vegantoitumine lastele sobimatu. See on levinud valearvamus, mida paljud inimesed usuvad (vaata suvalise veganlusest rääkiva artikli kommentaare), kuid see on risti vastupidine ekspertide arvamusele. Briti dietoloogide ühing (British Dietetic Association) ütleb, et vegantoitumine saab olla sobilik igale inimesele igas vanuses ja saab sisaldada kõiki toitaineid, mida on tervena püsimiseks vaja. Neile, kes ikka veel vajavad veenmist: Kui Kendrick Farris suutis ainsa USA meestõstjana olümpiamängudele jõuda, siis pole veganitel küll millegi pärast vaja muretseda.
Alatoitumine on tõsine asi, kuid see võib tekkida igal lapsel, olenemata sellest, kas ta on vegan või mitte. Hinnanguliselt on koguni 2,85 protsenti Itaalia elanikkonnast veganid, mis võrdub umbes 1,7 miljoni inimesega. Nii suure arvukuse juures on loomulik, et esineb mõni, kes kannatab toitumisega seotud terviseprobleemide all. Üheainsa alatoidetud poisi juhtum on väga kurb, kuid see ei esinda vegantoitumise tervisemõjusid tervikuna.
See seadusettepanek viib tegelikult tähelepanu kõrvale olulistelt teemadelt. Maailma Terviseorganisatsioon on öelnud, et laste ülekaal on globaalselt üks kõige tõsisemaid väljakutseid rahvatervisele 21. sajandil. Ülekaaluliste laste osakaal on Itaalias 35% kandis ehk üks kõrgeimaid Euroopas. Peaksime oma jõupingutused suunama halbade toitumisviiside muutmisele, mitte vegantoitumisele. Ja peaksime harima, mitte karistama, ähvardama või häbistama.
Kõigil on õigus ise otsustada, kuidas oma lapsi kasvatada, eriti, kui see otsus on nii süütu nagu teatud toodete väljajätmine toidulaualt. Inimesed ei kasvata oma lapsi veganitena mõne trendi või moeröögatuse tõttu – tõenäoliselt on vanemad asja piisavalt uurinud ja on oma otsuses kindlad. Kui Itaalia valitsus sooviks tõepoolest aidata, mitte tekitada lõhestumist, pakuksid nad hoopis usaldusväärset informatsiooni laste taimse toitumise kohta.
Veganvanemad on samasugused nagu kõik teised, nad soovivad oma lastele parimat. Selle juurde kuulub midagi, mida kõik vanemad teevad – kasvatavad oma lapsi oma veendumuste kohaselt. Veganite puhul tähendab see kaastunnet kõigi loomade vastu ning soovi kaitsta keskkonda. See uus seadus paneks vanemad kohutavasse olukorda, kus nad peaksid ignoreerima oma põhimõttelisi ja sügavaid sisemisi veendumusi selleks, et perekonda koos hoida. Perekondade tarbetu lahutamine on kohutav mõte ning halvasti läbimõeldud „lahendus” olematule probleemile.
Lastekaitseseadused on olulised ja meil peaks olema meetmed, et kaitsta kõiki ohus olevaid lapsi. Need meetmed peavad kehtima võrdselt kõigile ja tuginema ratsionaalsetele teaduslikele faktidele, mitte eelarvamusele.
Veganid on harjunud, et nende veendumisi vaidlustatakse, et nad peavad selle nimel rohkem tööd tegema, et inimesed ja ametiasutused nende lapse vajadusi aktsepteeriks. See peab muutuma, aga vanemate, kes püüavad anda oma laste elule parima alguse, ähvardamine vangistusega on lubamatu.
