Seeeneleeee! Suvigi pakub metsast seenesousti jagu seeni
Küsimus on aga, milliseid seeni võiks praegu metsa otsima minna. Vastuse saamiseks tuli teha kõne Tartusse, alma mater’isse, ning küsida seenesaagikuse kohta maailma seeneteadlaste tippu kuuluvalt mükoloogilt Leho Tedersoolt. Kuna Leho ei olnud kõne tegemise ajal pikalt metsas uitamas käinud, võttis mükoloog paar päeva vastuse andmiseks, kolas Lõuna-Eesti metsades ning helistas tagasi.
„Kuna maikuu oli meil väga kuiv ja kuum, siis kuivas muld metsas väga läbi ning seeneniidistikud said kannatada. See tähendab, et juuli alguses oli metsas seeni vähe. Paar nädalat vihma aga parandas seisu tublisti. Praegu tasub metsa seente järele minna. Tuleb arvestada, et kui august tuleb ka palav, pole sügisel jälle seeni loota,“ mainib mükoloog.
Seeni on, kuid nende leidmine võtab aega
Tedersoo lisab, et kui ta tavaliselt korjab paari tunniga oma Lõuna-Eesti seenekohtadest täis suure korvi, siis sellel suvel võib arvestada poole väiksema saagisega ning seda pikema aja jooksul.
„Seeni on vähem kui tavaliselt, kuid sousti või piruka jagu seeni leiab metsast alati. Küsimus on selles, kui palju metsas ringi seigelda. Aga minu suhtumine on see, et inimesel on metsas hea olla ning las nad otsivad seeni, las nad veedavad aega linnast eemal. Praegu võib leida metsast pilvikuid, puravikke, kukeseeni, riisikaid ja palju muud. Nad kõik on seal olemas, tuleb vaid otsida,“ lisab Tedersoo.
Eestis on ligi 500–1000 liiki söögiseeni, neist häid söögiseeni on umbes sada liiki, tihemini korjatakse neist umbes veerandit. „Eestlased on siiani rahvus, kes käib metsas ning need, kes seda teevad, tunnevad ka seeni hästi,“ lisas mükoloog.
Mida suveseentest teha?
Kõige lihtsam variant ja kõige ausam oleks valmistada üks koorene-tilline seenesoust, mille juurde teha värsked keedukartulid, kiirelt hapendatud kodune kurk ning loputuseks külm isekääritatud kali. Seenesousti juures tuleks panna tähele, et parema tulemuse annab teatav segregatsioon – kukeseened eraldi ning puravikud/pilvikud eraldi. Küsimus on maitses ning selline eraldamine laseb kõikidel maitsetel paremini esile tulla.
Samas ei pea alati jääma kinni stampidesse ning seentele võib leida mõne unikaalsema püüne. Üks variant on küpsetada krõbe seenepirukas, millel oleks koht nii õhtusöögil kui ka hommikukohvi kõrval. Olenevalt sellest, kui suured seenekübarad metsas leida olid, pole paha plaan ka seeni grillida, nii jääb alles seene puhas maitse ja aroom. Võib valmistada seened vaid kerge oliiviõli ja maitseainetega, võib lisada juuste ja/või ürte ning süüa seened koos mõnusa Kreeka stiilis salatiga. Isekorjatud seened maitsevad alati jumalikult!
