Doktoritöö: enamikul Eesti poodides müüdavast linnulihast leiti tõsiseid nakkushaigusi põhjustavaid baktereid
Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes – need on kaks bakterit, mis põhjustavad inimestel zoonoose ehk nakatavad inimesi loomade nakkushaigustega. Maaülikoolis kaitstud doktoritöö jaoks tehtud uuringu tulemused näitavad, et Eestis toodetud ja Eestisse imporditud linnuliha on nende kahe bakteriga saastunud.
„Termofiilsed kampülobakterid on paljudes maades ühed põhilised inimese bakteriaalse mao-peensoolepõletiku põhjustajad ja Euroopa Liidu riikides on kampülobakterioos jätkuvalt kõige sagedamini esinev zoonoos,“ rääkis doktoritöö autor Kristi Praakle, vahendab Novaator.ee.
Listerioos on nakkushaigus, mille kutsub esile bakter Listeria monocytogenes ja mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi. Inimesed haigestuvad, kui tarbivad linnuliha, mis on nakatunud kampülobakteri või listeeriabakteriga (Campylobacter spp.) või listeeriabakteriga (L. monocytogenes).
Linnud võivad olla kampülobakterite ja listeeriate asümptomaatilised kandjad ehk neil ei esine selle bakteri tekitatud nakkuse haigusnähte. „Peamiselt saastub linnuliha fekaalse saastumise teel lindude algtöötlemisel tapamajas või ristsaastumise teel linnuliha edaspidise töötlemise käigus,“ selgitas Praakle.
Doktoritöö raames määras Praakle kui levinud on kampülobakterid ja listeeriad Eestis toodetud ja siia imporditud toores linnulihas. Etteruttavalt tuleb öelda, et doktoritöö raames uuriti just toorest liha, kuid kuumutamisega on võimalik haigustekitajad hävitada ja sel juhul ei kujuta need inimesele ohtu.
Geneetilise mitmekesisuse hindamiseks tegi Praakle isoleeritud patogeeni tüvede sero- ja genotüpiseerimine ning määras täiendavalt bakteritüvede tundlikkust antibiootikumide suhtes.
Praakle käsitleb oma doktoritöö osana 2012. aastal Eestis tehtud kaht uuringut, millest selgub, et 600 toorest broileriliha proovist oli esimese uuringu kohaselt kampülobakteritega saastunud 13% ja teise uuringu kohaselt 35%.
Praakle väitekirja üks publikatsioonidest tugineb 240 toorel broilerikoiva proovi uuringul (120 Eesti päritolu ja 120 imporditud). Proovid koguti Tallinna ja Tartu suurematest jaemüügikauplustest ja turgudelt aastal 2002. Listeeriabakterit esines neist 70 protsendil.
Eesti ja imporditud linnuliha proovidest oli listeeriabakterit vastavalt 88% ja 53%. Listeeriabakteriga saastunud linnulihaproove esines rohkem Tartu kui Tallinna jaekaubanduses, vastavalt 100% ja 83%.
Kristi Praakle kirjutab oma väitekirjas, et Eestis on vaja tõhustada linnuliha kontrolli kogu toiduahela ulatuses – algtootmisest farmis kuni jaekaubanduseni.
Kristi Praakle doktoritööd „Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes linnulihatoodetes Eestis” juhendasid professorid Mati Roasto, Marja-Liisa Hänninen (Soome) ja Hannu Korkeala (Soome).