Tänavune tänavatoiduala on välja kasvanud eelmisel festivalil katsetatud pilootprojektist, kus kaubitsejad ei suutnud külastajate nõudlust täita.
Kava kohaselt võiks tänavatoidualalt leida nii kalasuitsutajaid, food truck’e – festivalil on kohal nii veganitoitu pakkuv Herbi, tänavatoitu uuendav Wagun kui ka kiviahju pitsat valmistav Roheline Rakett – kui ka kohvikuid oma ajutiste kioskitega. Samuti on Õllesummerile tee leidnud väikesed õlletootjad ning seda omaenda telkidega.

Tallinlaste seas ülipopulaarse Pelgulinnas asuva Ristikheina kohviku perenaine Meelika Nõmme sõnul pakuvad nemad oma hitt-toodet ehk gurmee-räimeburgerit ning sellele kõrvale uut lemmikut – vegeburgerit. Mainitud roogade valmistajad on muidugi vaid jäämäe veepealne osa. Festivali peakorraldaja Marje Hansar lükkab ümber arvamuse, nagu oleks Õllesummeril vaid šašlõkiputkad. „Vastupidi, head šašlõkki tuleb platsil juba tikutulega taga otsida,“ naerab Hansar.

Retrotelk ja suitsukala

Võimaluse teha nostalgiaretk mõnekümne aasta tagusesse aega pakub esmakordselt avatav retrotelk, mis palub koondnimega „1980ndate peolaud“ alla kõigile huvilistele vana head kartulisalatit viineriga, täidetud mune, suitsuahjus tehtud kala ja magustoiduks vahvleid.

Uus on ka kala suitsutamine festivalil. Ühena tuleb oma suitsukala sööjatele pakkuma Arturi sadamakõrts, mille ühe eestvedaja Reena Matsko sõnul on rannakalurid Eestis põlvest põlve kala suitsutanud.

On üllatav, et hoolimata kõige kallimast kilohinnast on eestlaste hulgas üks kõige populaarsem kala angerjas.
Arturi Sadamakõrtsi üks eestvedaja Reena Matsko

„Õllesummeril pakume suitsutatud angerjat, tuura, rääbist, siiga, vikerforelli ja latikat. Kuigi kohapeal suitsutamine on paras mässamine ja vahepeal saab kaup letilt otsa, on just soe ja mahlast tilkuv kala see, mis inimesi võlub. Enamasti saab kogu kaasa võetud kala juba enne ürituse lõppu otsa. Õllesummeril pakutavate kalade valikukriteerium ongi nende populaarsus. On üllatav, et hoolimata kõige kallimast kilohinnast on eestlaste hulgas üks kõige populaarsem kala angerjas,“ lisab Matsko.

Ka käsitööõllel on festivalil aina suurem koht

Kas teadsite, et Soomes on eriti ranged ja veidike kummalised alkoholiseadused, mis kimbutavad usinaid käsitööõlle pruulijaid? Sealsetest iketest vabanemiseks otsustasid Eestis kanda kinnitada kaks Soome noormeest – nii sai alguse Sori Brewingu pruulikoda. Õllesummeril saab proovida näiteks nende Limoncellost inspireeritud Madonna of Sori õlut (Single Hop Session IPA), mis on perfektne valik suvisele grillipeole.

Vaadates pakutavate roogade ja jookide sortimenti ning kvaliteeti, isegi lennukust, saab öelda ühed veidrana tunduvad sõnad – Õllesummeril võiks sellel aastal väga hästi süüa saada.

Festivalil osaleb ka Hõlu pruulikoda, kes pakub uudsena oma sortimendist Belgia ale-õlu eestipärase rukkiaktsendiga. Dan Thaler, üks HÕLU omanikke peab festivali initsiatiivi tänavatoidu ja käsitööõllekultuuri tutvustamiseks tänuväärseks. „Põlise newyorklasena igatsen ma väga head tänavatoitu ning tunnen rõõmu, et viimasel ajal on Eestisse tulnud juurde palju uusi ja häid tegijaid,“ lisab Thaler.

Vaadates pakutavate roogade ja jookide sortimenti ning kvaliteeti, isegi lennukust, saab öelda ühed veidrana tunduvad sõnad – Õllesummeril võiks sellel aastal väga hästi süüa saada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena