Cava, šampanja, Prosecco ja muud vino frizzante’d: Käes on mulliveinisuvi
Kõigepealt on vaja ümber lükata kolm väärarusaama, mis on seotud mullitavate veinidega: esiteks ei ole tõsi, et kõik mulliga veinid on magusad, teiseks ei ole tõsi, et kõik mõnusad ja elamust pakkuvad mulliveinid on kallid, ning kolmandaks tuleb aru saada, et mulliga veine võib juua igal ajal, iga toidu kõrvale ning igas seltskonnas. Ärgem laskem end eksitada vanadest moraalireeglitest ning laseme korkidel pudelitelt maha lennata. On ju ometigi suvi!
Vahuveinide välimääraja
Kõik mullidega veinid on vahuveinid, need veinid jagunevad omakorda peamiselt piirkondade ja riikide järgi stiilideks ning markideks – Cava, šampanja, Prosecco, Sekt, Lambrusco ja nii edasi (neid stiile, marke, maakondade järgi nimetuse saanud veine on meeletu kogus – uurige ise lähemalt).
Oma erisuse vahuveinide osas toovad mängu ka viinamarjad ning nende segud, millest veinid valmistatakse. Üldiselt kasutatakse vahuveinide valmistamiseks nii valgeid kui ka punaseid viinamarju, samal ajal on enamik vahuseid veine heledad või rosé’d. Punaseid vahuveine on vähem, näiteks Itaalia Brachetto või Austraalia Sparkling Shiraz. Marjadest ja valmistusviisist sõltub ka joogi magusus ja kuivus.
Kõige paremini tuntud vahuvein on kahtlemata šampanja. Seda toodetakse ainult Champagne’i piirkonnas Prantsusmaal ning mujal toodetud vahuveinile seda peent ja esmaklassilist veini tähistavat nime panna ei või. Peamised viinamarjasordid, mida Champagne’is kasvatatakse, on Pinot Noir, Chardonnay ja Pinot Meunier. Tuntuselt teisele kohale saab tõsta Itaaliast tuleva vino frizzante ehk Prosecco, mis pärineb konkreetselt ja peamiselt Venetost. Itaalia teistest piirkondadest pakutakse ka meie joogiriiulitele veel näiteks Lambruscot, Astit ja Franciacortat.
Kuni 1970. aastani valmistati vahuveine šampanja nime alla ka Hispaanias, elu oli ilus kuni prantslased keelasid tänu tuntuse kasvule Champagne’i nime kasutamise. 90% ulatuses Katalooniast tulevad vahuveinid nimetati toona ümber Cavaks – nimi tuleneb veini laagerdamiseks kasutatavate kivikeldrite nimest. Hispaania Cavat valmistatakse tänini klassikalisel šampanja meetodil.
Luksemburgi vahuveine nimetatakse Crémant de Luxembourgiks. Saksamaal toodetakse aga vahuveine Sekti nime all.
Mida ja kuidas juua?
Vahuveinid sobivad põhimõtteliselt iga toidu kõrvale, küsimus on vaid selles, kui palju on soovi lasta veinil ja kui palju toidul oma elamust juhtida. Selle loo raames pakun ma välja, et juhtrollis võiks olla vein, millest lähtuvalt valige juurde toit. Cavade juurde sobivad alati head juustud, singid, oliivid ehk klassikalised tapad. Alati sobivad Proseccode kõrvale mereannid alates kalmaaridest ja krevettidest kuni tigude ja uimelisteni. Tänu oma happele sobib Prosecco imeliselt oliiviõliste toitudega. Alati sobib šampanja kõrvale pardifilee või metsalinnud ja tugevad juustud. Põhiline kõige selle juures on mitte karta mulli, katsetada ning astuda üle vinoteekide ja veinipoodide läve – pakutakse suures valikus ja hinnaklassis head mulliveini.
Üks on selge: ärge pidage ühtegi jooki ilma maitsmata sobimatuteks või nii-öelda supermarketi veinideks – mõnusaid elemente on leida igas hinnaklassis, igas piirkonnas ning iga riigi vahuveinist. Tuleb vaid maitsta ning mõista, millega on tegu. Mõnel veinil on ülitugev mangoaroom, millele sekundeerib aga tsitrusemaitse, mis omakorda ajab segadusse kõik meeled. Elamus missugune, lisaks teeb ka meeldivalt purju. Pean siinkohal märkima, et me räägime siiski alkoholist ning seda tuleks tarbida targalt.
