Eesti (vahu)veinikultuur on tõusuteel
Vein ei ole enam pelgalt eraldiseisev jook, aina enam on hakatud hindama maitseelamust, mis ühendab endas nii toidu, veini kui ka sündmuse iseloomu. Kindlasti on selle taga teadlikum tarbimine meie toidulaual, mis on kandunud üle ka joogikultuuri.
Selle suvise hooaja märksõnadeks on kindlasti värsked iseloomuga valged veinid. Teadlikud tarbijad pööravad palju tähelepanu veini päritolule ja traditsioonidele, aina enam saavad tähelepanu ka biodünaamilised ja ökoveinid.
Viinamarjasortidest on endiselt eestlaste lemmikud Sauvignon Blanc ja Pinot Grigio. Aga ka Riesling on aina enam leidnud uusi austajaid tänu oma mitmekesisusele ja rohkematele maitsenüanssidele. Rieslingust valminud veinid on sageli ka väga head toidukaaslased, sobides oma puuviljasuse ja happetasemega nii aasiapäraste toitudega kui ka eestlastele südamelähedasemate saksa mõjutustega roogadega. Maailma ühe populaarseima sordi Chardonnay viinamarjast veinide juures on näha liikumist värskemale ja elegantsemale stiilile ning seda eelkõige Uue Maailma veinide juures.
Itaalia ja Prantsusmaa kõrval on populaarsuse kasv olnud Saksamaa ja Austria veinidel.
Vahuveinide valik on suurenenud.
Eestis kahjuks viinamarjad nii hästi veel ei kasva, et saaksime rääkida suurest veinitööstusest. Samas on see andnud meile harukordse võimaluse nautida väga laia ja kasvavat sortimenti üle maailma. Meie suurepärased söögikohad ja seal töötavad sommeljeed ning veiniarmastajad on teinud ära suure töö, et tuua meile uusi trende ja tutvustada laia veinimaailma koos maitseelamustega.
Mina näen, et veinikultuur Eestis on tõusmas. Eriti rõõmustab mind noorte inimeste tõsine huvi ja soov avastada seda rikkalikku maailma ja jagada kõike head oma sõpradega.