Miks üldse süüa putukaid?

Ei saa salata, selline küsimus tekib, kui vaadata, mida inimesed ümber maailma söövad. Eri kultuurides peetaksegi toiduks väga erinevaid asju. No näiteks Hiinas sõime suppi, mille tegemiseks läks vaja 5 erinevat madu ja teist suppi, mida tehti kilpkonnadest, rääkimata linnupesasupist, konnadest, tigudest, krokodillidest ja kängurudest, mida erinevaid maailma nurkades meile pakutud on.

Aga meie jaoks läks piir Vietnami koerarestoranide eest, mille järgi kohe kuidagi käsi ei tõusnud ja suu ei avanenud. Isegi vaatamata sellele, et õige kuu seisu ajal koera liha söömine pidi tervisele hiiglama kasulik lema. Sellistel puhkudel tekibki vahel küsimus, et miks süüa midagi nii kummalist, kui nälg majas ei ole.

Putukatega on asi pisut teistmoodi

Putukate osas oli minuga isiklikult nii, et kui Tais turul või tänava ääres aegajalt kuumas õlis praetud maitsestamata tõuke, tirtse või mardikaid müüdi, siis ei tekitanud see minus mitte mingit isu. Aga kui Umami tootevalikusse lisandusid traditsioonilised Mehhiko vürtside ja laimiga maitsestatud tirtsud ehk chapulines, siis sai kogu asi minu jaoks mõtte ja proovisin need suurima heameelega ära.

Miks siis putukatega teistmoodi on, miks neid süüa tasub:

Emake Maa

Rändtirtse (Locusta Migratoria) leidub looduslikult paljudes maailma piirkondades, eriti Saharast allapoole jäävas Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Vahemere äärsetes piirkondades. Nende üüratu söögiisu ja suurepärane kohanemisvõime on rändtirtsudest teinud tõelise vaenlase taimedele. Hariliku jahumardika (Tenebrio molitor) elutsükkel sarnaneb liblikate omaga, mis tähendab, et nende tõugud ei sarnane täiskasvanud isenditega. Täiskasvanuna on tegu pisikeste mardikatega. Söödav on ta just algses tõugu staadiumis. Kuna putukad tarbivad vähe vett ja toitu ning eraldavad minimaalselt süsihappegaasi, siis on nende toiduks tarbimine keskkonnasäästlik!

Kuhjaga valku

Olenemata sellest, kas tegu on looduses kasvanud või farmis kasvatatud putukatega, sisaldavad söödavad putukad kuni 40% valku. Seetõttu propageerivad erinevad organisatsioonid (nt WHO ehk maailma tervishoiu organisatsioon) putukate söömist, et pakkuda piisavalt toitu aina kasvavale inimkonnale (kui mõelda globaalselt).

Pulli saab!

Olgem ausad, kui Sa kutsud sõbrad reede õhtul enda juurde kokteilitama ja paned lauale snäkivaagna, millel lisaks juustudele ja oliividele on ka erinevalt maitsestatud tirtsud ja tõugud, siis saad kogeda erinevaid emotsioone ja näha, kes on papist ja kes juba risti ette ei löö! Ja usu mind, kes esimese putuka ära sööb, see haarab peagi ka teise ja kolmanda järgi!

Viimastel aastatel ongi putukate söömine ka nii Euroopas kui Ameetikas hakanud levima. Belgias valmivad putukatest tapenaadid ja pastad, USAs ja Kanadas tehakse neist valgurikast jahu ja energiabatoone.

Igatahes, aitab nüüd pikast sissejuhatusest, asume kokteilide ja snäkkide kallale. Siinkohal hiiglasuur aitäh Regerile ja Karlile, kes aitasid leida erinevate putukate jaoks sobivad kokteilid, neid tõeliselt hingega valmistasid ja meiega jagasid.

NB! Igaks juhuks märgin ka ära, et Meat Marketi menüüs putukaid ei ole, seega kes ise kokteile valmistada ei soovi ja soovib Karli ja Regeri märjukesi originaalis tarbida ning putukaid peale hammustada, peab enne Umamist endale ühe putukapaki taskusse soetama ja siis Meat Marketisse kokteilitama minema.

* * *

Kokteilid

Negroni / Seesami ja vürtsköömnetega tõugud

negroni

Negroni sisse läheb campari, mis muide on oma erkpunase värvuse saanud samuti putukatelt (just nimelt, oled tegelikult kokteile juues juba ammu putukate söömisega tutvust teinud :), selleks kasutatakse pisikesi Dactylopius coccus (emane kilptäi, ingl k cochineal) putukaid. Meat Marketi negroni on omakorda eriline, kuna sealsed baarmenid panevad kokteili 2 nädalaks tammevaati laagerduma, mis lisab kokteilile õrna aniisimaitse, mis sobib nagu rusikas silmaauku. Väike šõumoment juurde – Karl paneb hetkeks lahvatama apelsini eeterlikud õlid ja need värsked tsitruse noodid teevad kokteili eriti mahlakaks!

Vaja läheb:

tuld

seesami ja vurtskoomne tougud

Bloody Mary / Rändtirtsud tomati ja pipraga

bloody mary

Meat Marketi luksuslik ja veidi üle võlli Bloody Mary läheb koos tirtsudega ikka päris crazy´ks kätte. Aga maitseb nii hästi, et ma võiksin seda lõunasöögiks süüa :). Ohtlik värk, ise veenaksin end, et toitun tervislikult ja söön lõunaks eriti head gazpachot! Aga nali naljaks, selline kokteil õhtu hakatuseks on ühtaegu nii eine, snäkk kui kokteil, kas pole? Muide, Bloody Maryt ei tasu shake´ida, vaid seda peab niimoodi oskuslikult “venitama”, sest muidu läheb muidu ilus ja siidjas tomatimahl inetult tükki. Väga šeff näeb välja selline venitamine, saab jälle külalisi üllatada… või siis vaipa pesta :)

Vaja läheb:

tomatimahla venitamine

verine meeri

Margarita / Sojakastmega tõugud

margarita

Puhas klassika. Nii Margarita, millele Regeri soolaääre asemel pulli pärast tõuguääre meisterdas, kui ka tõukude sojakastme maitsestus, milleks on kasutatud eriti kvaliteetset Jaapani keiserlikku sojakastet (Imperial). Igati peen minu meelest!

Vaja läheb:

margarita in action

autor ja margarita

Pisco Sour / Tirtsud Kreeka moodi

pisco sour

Mulle üleliia magus ei meeldi. Ei ole minu lemmikud ei hiiglamagusad magustoidud (mõtlen kohe Egiptuse ja Türgi maiuste peale ja tunnen juba suus suhkrusse pistetud suhkrut), ega ka kokteilid. Seetõttu on Pisco mulle juba meie esmakohtumisest peale Tšiilis, kokteili sünnimaal, meeldinud. See on veidi hapukas, veidi mõru (sellele lisatakse bitterit, ehk mõru tilka :) ja veidi magus ka. Just nii nagu peab, kõik on tasakaalus. Lisaks meeldib mulle selle õhuline kontsistent, mis tuleb, üllatus üllatus, munavalgest! Kõrvale sobivad hästi samuti õhulised tirtsud, mis on maitsestatud oregano, tüümiani ja paprikaga.

Vaja läheb:

autor pisco ja tirts

kokteilid