Ööbiku Gastronoomiatalu peremees ja peakokk Ants Uustalu tellis Eesti keraamikatudengitelt omale esindusnõud
Juba mitmendat aastat tegeleb Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond projektiga Toit ja Nõu, mille eesmärgiks on arendada välja Eesti kohaliku gastronoomia kultuuri tarbeks kaasaegseid toidunõusid. Tänavu on koostööpartneriks Eesti Top 50 restoranide nimistusse kuuluv Ööbiku Gastronoomiatalu.
Rabade ja põldude vahel Kuimetsa külas asuv Ööbiku Gastronoomiatalu restoran edendab Eestis talurestoranide kultuuri, mis on maailmas tõusev trend. Oma kvaliteedi ja eripära eest on Ööbiku kuulunud juba mitu aastat Eesti parimate restoranide nimistusse.
Ööbiku Gastronoomiatalu soovib lisaks kõrgtasemel toiduvalmistamisoskustele omandada piisavad algteadmised keraamika ja selle tootmise vallas, et välja töötada ainulaadne lauanõude komplekt, mis on inspireeritud Eesti loodusest ja mis valmistatakse käsitööna. Vajati oskusteavet, mis tagaks tulevikus tõrgeteta väiketootmise ja seega pöördutigi Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonda, kus asub sellealane kompetentsikeskus.
“Ööbiku Gastronoomiatalu on restoran, mis edendab maaelu ja Eesti toidukultuuri ning kohalikust loodusest inspireeritud lauanõud aitavad väärtustada puhast Eesti toorainet, talutoitu ja käsitöö kultuuri ning seda põhimõtet otsisime ka keraamikatudengitega koostööst,” sõnab gastronoomiatalu asutaja ja peakokk Ants Uustalu.
Keraamika osakonna professor Urmas Puhkan ja juhendajad, tootedisaini õppejõud Heikki Zoova, keraamika osakonna dotsent Ingrid Allik ning Karin Kalman ja kipsimeister Ene Raud seadsid tudengitele ülesandeks lisaks Uustalu ootustele veel uuenduslike ning kõrgema lisandväärtusega toodete väljatöötamise.
“Meie soov oli teha Eesti loodusest ja toidust inspireeritud keraamilised nõud, mis kannavad siiski kaasaja esteetikat ja teadmisi ja millelt saab iga Ööbiku Gastronoomiatalu külaline toitu nautida ning väliskülalised näiteks Eesti looduslähedust kandva meenena kaasa osta,” räägib keraamika osakonna professor Urmas Puhkan.
Kõigil protsessis osalenud üliõpilastel oli oma individuaalne uurimisteema, mis lähtus tellijapoolsest sisendist ja eskiisidest. Protsessi käigus katsetati tööstuslikult toodetud savide kasutamiskindlust intensiivse kasutuse tingimustes. Diana Selli katsetas lehtklaasi painutamist ja tellisesavi ühendamist sulaklaasiga ning uuris baariumglasuuri pinna tihedust ning kulumiskindlust. Madli Väli spetsialiseerus balloonmaalitehnikale ja erinevatele glasuuridele. Jana Zgun teostas taldrikud sgrafiito tehnikas, kasutades selleks valget angoobi punase savi põhjal.
Ööbiku Gastronoomiatalu peremees valis prototüüpidest disaini originaalsuse ja kasutusmugavuse põhjal väiketootmisse kolme keraamika eriala tudengi nõud:
