AJALOOTUND: Kas tead, millal hakati Eestis leiba küpsetama või avati esimene kõrts?

Igal riigil ja rahval on oma toidukultuur ning sellest tulenevalt toiduharjumused, mis on arenenud välja läbi pika ajaloo. Eestil ei ole näidata ette pikki traditsioone nagu Itaalial või Prantsusmaal, kuid meil on ikkagi oma toiduajalugu, vahendab Haapsalu Kutsehariduskeskus.

Kas tead, millal hakati Eestis leiba küpsetama või avati esimene kõrts? Vaata järele:

• 11. sajandil hakati kasvatama rukist
• 11. - 13. sajandil õpiti valmistama hapendatud leiba
• 1238 aastal - vanim kinnitus Eestis Saare-Lääne piiskopkonnas veski olemasolu kohta
• 1280 aastal - esimesed kirjalikud andmed Eesti kõrtside kohta Taani kuninganna Margharethe korralduses
• 1420 aastal - esimene kirjalikes allikates nimetatud trahter Nyenkroge ehk Uus kõrts, paiknes Tallinnas Kalamajas
• 1704 aastal - teadaolevalt esimene kohvik Tallinnas, mille avas Saragossast tulnud hispaanlane. Kuid on teada, et kohvik Kehrwieder oli olemas veel varem Narvas.
• 1781 aastal - esimene eesti keelde tõlgitud kokaraamat "Köki ja Kokka Ramat", 986 retsepti. Tõlgitud rootsi keelest, autor Anna Cristina Warg, tõlkija Noarootsi ja Reigi pastor Johann Lithander. Kokaraamat oli mõeldud kõrgklassi teenistuses olevatele kokkadele. Raamat sisaldab kaks, tol ajal täiesti uudset, retsepti kartulitest.
• 1817 aastal - asutati Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran Kuld Lõvi. Seal ööbis ka tsaar Aleksander II 29.05.1856a. Kuld Lõvi hävis pommirünnakus 1944.
• 1840 aastal - F.R. Kreutzwald märgib, et kartul on hakanud levima ka talurahva põldudel
• 1840 aastal - taludele hakatakse ehitama esimesi korstnaid koos pliitidega
• 1875 aastal - aretas Friedrich von Berg talirukkisordi "Sangaste", mis on teadaolevalt vanim käesoleva ajani tootmises olev rukkisort. "Sangaste" rukis leidis tunnustamist mitmetel maailmanäitustel.
• 1881 aastal - esimese Eesti autori poolt välja antud kokaraamat "Lühikene õpetus söögide tegemisest ehk taluperenaese köögiraamat". Autor Karl Treufeldt
• 1895 aastal - avas Johann Werner Tartus kohviku Werner, millest kujunes kultuurieliidi kohtumispaik
• 1937 aastal - avati euroopalikku kohvikukultuuri edendav kohvik Kultas
• 2000 aastal - hakati välja andma tiitlit "Tunnustatud Eesti maitse", hindamiskriteeriumid akrediteeriti 2003.
• 2007 aastal - räim kuulutati Eesti rahvuskalaks