Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele.

Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega.

Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.

Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.

Siinne näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena