DELFI FOTOD JA VIDEO: Linnalegend vastikust haiglasöögist on kummutatud! PERHi supermoodne köök valmistab miljon maitsvat toiduportsu aastas
Mis siis tegelikult haiglas ja selle köögis toimub? Läheme ja vaatame Põhja-Eesti Regionaalhaigla kööki. Veidi rohkem kui aasta tagasi (18.02.2015) avati Regionaalhaiglas uus köök ja kohvik Ampsukliinik. Enne seda osteti toitlustust n-ö teenusena sisse suisa üle kümne aasta. Täna aga töötab uhkes köögis ja kohvikus kokku 70 tublit inimest. Kahes vahetuses rügatakse tööd teha kella 4.30-st kuni 21.30ni
Nagu laevas kapten on köögis ülimaks jumal ehk sedakorda jumalanna - peakokk Olga Pavlova on töötanud haiglas 1996. aastast alates. 2006. aastal sai temast peakokk. Olga koos köögimeeskonnaga hoolitseb selle eest, et patsiendid saaks söönuks ja koostöös arstidega kiirelt terveks ning rõõmsalt koju.
Moodne köök kummutab juba ette igasuguse eelarvamuse millestki ebameeldivast. Roostevabad pinnad, suured auravad katlad, väga tõhus ventilatsioon ja rõõmsad inimesed tegutsemas. Ei mingeid söögilõhnasid, sest tugev ventilatsioon eemaldab praadimis- ja muud odöörid.
Kas teadsite, et haiglas on patsientide toitlustamisel kokku 40 erinevat ravidieeti? See tähendab, et 40 erinevat toitumismudelit, mida kasutatakse selleks, et patsient saaks kätte vajalikud ained. Ravidieedi määrab raviarst. Baasdieedi patsientide jaoks on kasutusel lõunasöögi valikmenüü (patsient saab valida kas liharoa või kala- või linnulihast valmistatud toidu). Dieediga eksimisvõimalust pole – toidutellimused haigla osakondadest jõuavad liidese kaudu otse toitlustusprogrammi, mis arvutab välja täpse tooraine vajaduse kõigi dieetide valmistamiseks ja nii jääbki kokal toorained täpses koguses kokku segada, keeta-küpsetada, lisada veidi südamesoojust ja valmibki vastav söök.
Köögis käib töö täpselt mööda tehnoloogilist skeemi. Valmis toitude teekond viib komplekteerimisliinile, kus komplekteeritakse kolm korda päevas ca 1000 toidukandikut igaks söögikorraks.
Igale kandikule pannakse silt patsiendi nime ja muu olulise infoga ning vastavalt ravidieedile komplekteeritakse individuaalsed kandikud, mis siis edasi vastavatesse Burlodge toidujaotussüsteemi helerohelistesse toidukärudesse jõuavad.
Haigla toitlustusteenistust juhib toitlustusjuht Anu Vähi, kes tuli Regionaalhaiglasse tööle 2010. aasta sügisel. Toidutehnoloogi haridusega naine on eriliselt uhke moodsa köögi üle.
Kogu köögitehnika on igati tänapäevane, aga eraldi tooks välja toidujagamise süsteemi, selliseid on Eestis vaid kaks, üks Tartus ja teine siis meil, räägib ta ning näitab kuidas suured, veidi rohelisi külmkappe meenutavad ja pisut ulmelised toidukärud töötavad.
Kandikud söögiga asetatakse toidukärudesse, mis on vertikaalselt pooleks jagatud, ehk siis ühel pool on soe toit (supid, pearoad) ja teisel pool külm toit (salatid, magustoidud).
Seejärel seisab käru koos toiduga teatud aja justkui dokkimisjaamas, kus toimub toidu regeneratsioon ehk täpselt programmeeritud kuumad ja külmad õhuvoolud tagavad, et kõik road jõuavad patsientideni õige serveerimistemperatuuriga.
Kindlal ajal liigub toidukärude rong haigla korrustele ja jaguneb osakondade vahel laiali. Osakondades aga ei jahtu söök haiget oodates, vaid ootab näiteks protseduuridel oleva haige kenasti ära. Selleks on osakondades toidukandikute hoidmiseks vastavad elektrilised sooja ja külma poolega Burlodge termokapid. Seega, haige saab kindlasti talle määratud dieedi ja toidu kätte värskena ning õige temperatuuriga.
Rohelised toidukärud liiguvad mööda maja ratastel ja küllap lähitulevikus ei liiguta neid kondimootor nagu täna, vaid robotsüsteemid, räägib Anu.
Kui nüüd numbritest veidi rääkida, siis aastamaht Regionaalhaigla köögile tähendab 1 miljonit söögikorda ehk 333 000 toidupäeva.
Patsientide toidu valmistamisel on aastaga kasutatud:
- 100 tuhat liitrit piima, 150 000 topsi kohupiimakreemi ja jogurtit, 30 000 liitrit jogurtit. Anu kommenteerib: „Võib öelda, et haigla varustamiseks piima- ja piimatoodetega on andnud oma panuse 40-pealine lehmakari. Arvutus tugineb Statistikaameti andmetele, et keskmiselt annab üks lehm Eestis 8337 kg piima aastas.“ Veel on aastas kasutatud 150 000 muna, 70 tonni kartulit. 45 000 kilo leiba, saia, sepikut, 30 tonni liha ja kana.
- 2015. aasta veebruaris avatud Regionaalhaigla töötajate kohvikut Ampsukliinik, mis sai oma toreda nime haiglasisese nimekonkursiga, on aasta jooksul külastatud 125 000 korda. Külastajad on ostnud 63 000 pearooga, millest 10 000 moodustab taimetoit, 56 000 toorsalatit, 27 000 suppi, 28 000 hommikusööki, 11 000 smuutit.
- Kokku on haigla ostnud 2015. aastal patsientide ja Ampsukliiniku külastajate toitlustamiseks 600 tonni toiduaineid.
Teadmine, et oma ala parimate meedikute kõrval töötavad haiglas toitlustajad, kes oma parima pühendumisega hoolitsevad selle eest, et patsientide kõhud kenasti ka täidetud saavad, hävitab linnalegendi mittemaitsvast haiglasöögist.
Head paranemist patsientidele ja jõudu tublidele Regionaalhaigla inimestele!
