Väike õllespikker: kuidas orienteeruda õllemaailmas?

Kaubanduses pakutav õllevalik võtab silme eest kirjuks isegi kogenud õllesõbral, mis siis veel tavatarbijast rääkida. Ale, Stout, Sour, Session, IPA, Brown Ale, Imperial, Witbier — kuidas aru saada mis on mis?

Kõigepealt tuleks selgeks teha, millest üks või teine sort on tehtud. Õlle põhilised koostisosad on oder, humal, pärm ja vesi. Muid koostisosasid lisatakse, et anda igale õllele ainulaadne maitse ja aroom. Lisaks tulevad mängu ka aastaajad. Talvised õlled koosnevad tavaliselt teravatest vürtsidest ja on oluliselt tummisemad nagu näiteks Belgia Trappist õlled. Heaks näiteks võib pidada ka meie turul saada olevat munkade poolt valmistatavat täidlast ja siidist Chimay õlut.

Suvisemad õlled on tihi värskemad, võivad sisaldada nisu, puuvilju või vürtse. Belglaste üheks lemmikuks suviseks värskendajaks on juba aastasadu Hoegaarden Witbier, kuhu lisatakse kuivatatud Curacao apelsinikoort, mistõttu õlle maitses on tunda mahedalt magusat nisu ja värskendavat tsitrust.

Lager

See õllestiil on olnud populaarne oma kergemate maitsete poolest, kuid ka seal leidub suuri erinevusi. Lager õlu on heledama tooniga ning valmistatud põhjakääritusmeetodil, nimi tuleb saksakeelsest sõnast lager ja tähendab pikaajalist laagerdamist.

Eesti turul on saadaval sadu erinevaid lager õllesid, kuid väga erineva kvaliteediga. Just kvaliteedi poolest on maailmas tuntuks saanud Belgia lager õlled, nendest enimmüüdud on Stella Artois.

Populaarsed on ka pilsner-tüüpi lager õlled. See õlletüüp pärineb Pilseni-nimelisest linnakesest, kus valmis 1842. aastal esimene pilsner- Pilsner Urquell, mis siiani eristub oma mõrkjama maitse poolest ning kuulub paljude õllehuviliste lemmikute hulka.

Samas leidub ka lager õllede seas tugevama ja vürtsikama maitsega sorte — heaks näiteks selles vallas võib pidada Samuel Adams Boston Lager õlut.

Ale

Viimasel ajal aina populaarsemaks muutunud ale- tüüpi õlled on erilised just rohkete õllestiilide poolest. Ale tüüpi õlu on enamasti aromaatsem, tihtipeale robustsem ja ka palju tugevama, puuviljasema maitsega — kõik need nüansid võib leida näiteks Belgiast pärit Leffe õlledest, mis on saanud paljude lemmikuks just oma magusama maitse poolest.

Ka Inglismaa on kuulus just ale õllede poolest, kuid maitselt on need pigem kuivemad ja mõrkjad. Vanim siiani säilinud Inglise pruulikoda on Shepherd Neame, mille valikusse kuuluvad IPA, Double Stout ja teised klassikalised ale`id.

Klassikaliste ale`ide hulka kuuluvad ka Pale Ale õlled, need on tugevama humalaga, väga taimsed, puuviljased ja kompleksed õlled. Selle õllestiili tegi kuulsaks Ameerika esimesi craft tootjaid Sierra Nevada.

Uut elujõudu on saanud väga eriline stiil- sour ehk hapu, mis on tuntud oma ülihapuka maitse poolest ning sarnaneb omadustelt palju just veiniga. Sour õllede esiisaks võib nimetada Rodenbachi, kus õlu küpseb ja omandab hapukaid marjanüansse 2 aastat tammevaadis.

Oma lemmiku leidmine on suur töö, aga vaeva väärt!