GALERII: Kuidas viimase müügikuupäevaga toiduained jaekaubandusest läbi Toidupanga toidulauale jõuavad
Õhtusöögi eesmärk oli arutleda selle üle, kuidas jaekaubanduses äravisatavat toiduhulka edukamalt abivajajateni toimetada. Lisaks õhtusöögile toimus täna ka sisuline töötuba, kus jaekaubanduskettide esindajad, asjasse puutuvad organisatsioonid ja ametnikud ühiselt edasisi praktilisi samme planeerisid.
Selle aasta veebruaris Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Stockholmi Keskkonna Instituudi poolt avaldatud raporti kohaselt läheb Eesti jaekaubanduses raisku 22 miljoni euro väärtuses toiduaineid igal aastal – koguseliselt on raisku minevat toitu jaekaubanduses 12 tonni. Ühise arutelu eesmärk oli võrrelda Eesti ja Suurbritannia kogemusi ning pakkuda välja, mida jaekaubandusketid, vastavad organisatsioonid, tarbijad ja riik saaksid teha selleks, et toidukadu vähendada.
"Minu jaoks on siin kaks aspekti. Kõigepealt ma kutsun üles poes "viimase päeva toiduainete" peale mitte nina kirtsutama ja nende sattumist oma poekorvi mitte välistama. Kui mõnda konkreetset asja on vaja, siis osta! Mis puudutab annetamist, siis on vaja saada vastus küsimusele, kuidas kaetakse kulud toidu annetamise puhul. Vabatahtluse korras on võimalik oma aega kulutada, aga arved tekivad iseenesest: kütus, elekter ja nii ta läheb. Oleks tore, kui poeketid omaks valmisolekut jäätmekäitlusarvele kuluvat raha hoopis koos annetatud toiduga abiorganisatsioonidele edastama,“ sõnas Keskkonnaminister Marko Pomerants.
„Toidu annetamine on kaupmehe jaoks tänaseni üsna keeruline – toidu äraandmist abivajajatele takistab eelkõige toidupanga piiratud jõudlus,“ märkis Rimi Eesti juht Anders Torell. „Toidupanga sarnaseid abiorganisatsioone võiks olla rohkem ja need ei pea tingimata toimima vabatahtlikkuse alusel, abi võiks tulla ka riigilt. Eestis on palju puudust kannatavaid peresid, kelle jaoks on igasugune abi, eriti aga toiduabi, väga oluline. Mul on hea meel, et Briti saatkond on võtnud selle Eesti jaoks nii tähtsa teema südameasjaks ning tulnud appi oma nõu ja jõuga.“
Suurbritannia kogemusest antud probleemiga tegelemisel rääkisid nii Briti Parlamendi Ülemkoja keskkonnakomitee esinaine, paruness Rosalind Scott kui Suurbritannia organisatsiooni WRAP esindaja Dr Richard Swannell. WRAP UK on ühtekokku ärahoidnud toiduainete äraviskamist jaemüügikettides enam kui kümne miljoni euro väärtuses ning aidanud Briti toiduabi organisatsioonidel kasvatada antava abi suurust.
„Toidu raiskamise teemaline arutelu ja praktilised sammud selles vallas on oluliselt edasi liikunud võrreldes eelmise aastaga kui me esimest korda koos Suurbritannia ekspertidega selleteemalist arutelu võõrustasime,“ sõnas Briti suursaadik, Chris Holtby. „Eesti jaemüügi ketid ja Eesti rahvas on erakordselt lahked olnud oma teotuses Toidupangale. Aga vaatamata sellele, et Toidupank saab üha enam annetusi, on neil siiski oma tegevuse tarvis ka rohkem rahalisi ressursse tarvis. Lisaks, on tõsiasi see, et äraviskamisele läheb liiga palju toitu, mis on tegelikult veel söömiskõlblik ja turvaline. Kui me kõik mõtleme rohkem vastutustundlikule toiduga ümberkäimisele, on see hea viis kuidas säästa raha, ning samuti vähendada jäätmekäitluskulusid- see on kahepoolne võit ma ütleks. Ma olen paari viimase päeva jooksul kuulnud suurepäraseid praktilisi ideid ja ma väga loodan, et need ka realiseeruvad. Ma siiralt usun, et kogu ühiskond võidaks sellest, “ lisas saadik.
