Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup: Eestil on küllaga eeldusi saada maheriigiks
Enam kui neljandikul Eestimaast ehk kõikidelt RMK hallatavatelt maa-aladelt võib korjata ja toota mahesaadusi. RMK kinnitas, et riigimetsas ei ole vähemalt kolme aasta jooksul kasutatud mahepõllumajanduses keelatud vahendeid ning RMK aladel kasvavad ökoloogiliselt puhtad saadused.
Riigimetsa Majandamise Keskus ehk RMK haldab 1,29 miljonit hektarit maad, mis on 28% ehk enam kui neljandik Eesti 4,52 miljoni hektari suurusest pindalast.
“Tänu RMK kinnitusele saavad inimesed kindla teadmise, et riigimetsa marjad, seened ja muud saadused on tõesti puhtad. See on üks olulisi samme selles suunas, et saaksime Eestist üheskoos maheriigi luua, ehk isegi esimese maailmas,” selgitas Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup.
Maailm astub üha enam loodusega tasakaalustatud tegutsemise suunas, ja nii kinnitab ka mahe eluviis aina enam kanda.
"Usun, et siin tasub ka Eestis riigi tasandil mõelda ja tegutseda. Mitmed riigid juba liiguvad selles suunas, et kogu majandamine mahedaks muuta, kuid paljudel on seda raske saavutada. Meil on aga niivõrd palju eeldusi olemas. Siin on rohkelt puhast loodust, Eesti mahepõllumajandusliku maa osakaal on juba tänaseks meid Euroopas kolmandale kohale viinud, mahetootjaid tuleb iga aastaga üha juurde ning me oleme väike ja noor riik, kus on lihtne uuendusi ellu viia. Meil on tõesti küllaga eeldusi, et maheriigiks saada,“ rääkis Kulderknup algatuse taustast.
Lisaks sellele, et mahe eluviis hoiab Eesti loodust ja inimeste tervist, mõjutab see inimeste heaolu ka majanduslikus plaanis. Maheriigi tiitel annaks paljudele Eesti ettevõtjatele mujal maailmas selge ja tugeva konkurentsieelise.
"Saaksime oma riiki tervikuna väga erilisel moel tutvustada, mis tooks siia nii uusi huvilisi kui külastajaid. Kõik see toob lisatulu ka meie inimeste rahakotti,” tõi Krista Kulderknup välja maheriigi kasulikkuse.
Mahe-Eesti (Organic Estonia) idee valiti eelmisel aastal Eesti Arengufondi konkursil Arenguidee üheks võiduprojektiks. Idee autorid olid Krista Kulderknup, Siim Kabrits, Erki Peegel ja Katre Ratassepp. Tänaseks on Mahe-Eesti mõtet arutatud ja arendatud enam kui 200 inimesega erinevatest valdkondadest. Mõte Eestist kui maheriigist pole iseenesest uus, selle nimel tegutsevad mitmed kogukonnad ja organisatsioonid.
