Veiniosakonda oma pisikoloonia asustanud maakera kuklapoole veinid
Peaaegu märkamatult on supermarketite veiniosakonda oma pisikoloonia asustanud maakera kuklapoole, Uus-Meremaa veinid. Punaseid vähem, valgeid sedavõrd rohkem, ja need valged on suuremas osas Sauvignon Blanci viinamarjast ning pokaalis une pealt tuntavalt mustasõstralõhnased.
Uus-Meremaa valge (lipu)laev
Meie peas asub Uus-Meremaa küll lõunas, aga tegelikult on saareriigi kliima Lõuna-Euroopaga võrreldes hoopis jahedam ja viinamarjad küpsevad seal kauem. Veinimaailmas tähendab pikem protsess õnneks tavaliselt paremat tulemust ning marjades aeglaselt tekkivad maitsed on kontsentreeritud ja tasakaalustatud.
Viinapuuaiad kulgevad Uus-Meremaal peaaegu sama pikalt kui saar ise, ulatudes 36° laiuskraadi subtroopilise kliimaga Northlandist 1600 km alla, maailma lõunapoolseimate viinapuudeni Central Otagos. Mereline kliima tagab mõõduka temperatuurikõikumise, piki saarestikku kulgev mäeahelik kaitseb idarannikut läänest saabuvate niiskete tuulte ja vihmade eest ning loob viinamarjakasvatuseks peaaegu ideaalsed tingimused. Nii merelt kui ka mägedest puhuv tuul on parasjagu tugev ja jahe, et viia minema paljud kahjurid ning säilitada viinamarjades veine ergastav krõmps hape.
Seda kõike aimates istutaski misjonär Samuel Marsden 1819. aastal esimesed sadakond eri sordist viinapuud Põhjasaarele, lootuses, et maoori keeles Pikapilvemaaks nimetatud saarest tuleb samasugune veinimaa nagu Austraaliastki.
Marlborough
Kuigi Pikapilvemaa veinindus sai alguse põhjast, saabub suurem osa Uus-Meremaal toodetud (ja enamasti ka laia ilma müüdud ) Sauvignon Blancist hoopis Lõunasaare põhjaosas asuvast Marlborough'st. See ongi üks saareriigi kõige kuivemaid ja päikeselisemaid paiku. Kunagi sealkandis elanud maoorid kutsusid viinapuuaedu täis tikitud Wairau orgu lausa pilveauguga kohaks – Kei puta te Wairau.
Veel 19. sajandil oli Wairau jõe org mägedes sulavast lumest tingitud pidevate üleujutuste all kannatav soine tasandik. Loomulikult oli aja küsimus, millal Euroopast saabunud uusasukate kuivendatud põllumaasse viinapuuvits torgatakse. 1873. aastal see juhtuski – Auntsfieldi Morveni orus istutas esimese muskaatviinapuu Meadowbanki farmer David Herd ning edasine, nagu öeldakse, on ajalugu.
Marjapalavik
Hoovõtuks kulus siiski tervelt sada aastat. 1973. aastal hakkas visionäärne veinitootja Montana Wines (nüüd Uus-Meremaa suurim veinitootja Brancott Estate) sealkandis kokku ostetud maadele kohalike puuviljakasvatajate meelehärmiks Müller-Thurgaud ja Cabernet Sauvignoni ning kaks aastat hiljem ka Sauvignon Blanci istutama.
978. aastani oligi Montana sealkandi ainus, ogaraks peetud viinamarjakasvataja, kes 1979. aastal esitles oma esimest aastakäiku noorte viinapuude uskumatult nooblit, karget ja erksat Sauvignon Blanci. Aasta hiljem oldi Londoni veinikonkursil võidukad ning see andis põhjuse Uus-Meremaad juba arvestatavaks veinimaaks nimetada. Prantslaste kuulsa Sauvignon Blanci – Sancerre’i – jalge all lõi maa kõikuma.
Läkski andmiseks: viinapuuaedu on Marlborough’s nüüd veidi alla tuhande, kaks igast Uus-Meremaa viinapuust kasvab Marlborough’s, kolm neljandikku neist on Sauvignon Blanc. Enamgi veel, Sauvignon Blanc moodustab üleüldse 58 protsendi kõigist Uus-Meremaal kasvavatest viinapuudest.
Saareriigi Sauvignon Blanci ere ja puhas maitse on üleilmselt tõusnud Sauvignon Blanci etaloniks. Hiinas ja Ühendriikides jätkuvalt kasvava nõudluse tõttu on sellest veinist saanud saareriigi tööstuse alustala. Soov saada osa Marlborough’ kuulsusest ja üleilmsest Sauvignon Blanci ekstaasist on tõstnud maa hinna kõrgustesse ning laiendanud viinamarjakasvatuse aladele, mille niisutamine ja hooldamine on osutunud vastsetele maaomanikele tõsiseks katsumuseks, sundides kavandama tammisid ja veehoidlaid.
Gastronoomia
Uus-Meremaa Sauvignon Blanc on külluslik ja aromaatne. Punase paprika ja murakaga liituvad granadill, mango ja troopilised viljad ning värskelt pügatud muru, tomativarred, greip ja laim. Selgelt aperitiivne Sauvignon Blanc peaks meeldima kõigile, kes muidu Grüner Veltlinerit, Rieslingut või Vinho Verdet jumaldavad.
Veinile omane kargus sobib kala ja mereandide värske maitsega ning ergastab sidruni-, tomati-, äädika- ja küüslaugukastmeid. Suvised krõmpsuvad aedviljasalatid ning isegi muidu veinidega raskesti klappiv paprika harmoneeruvad Sauvignon Blanci erksa olemusega ning toimiv koostöö mõjub hästi nii happesele veinile kui ka õlisele salatile.
Eestis müüdav Sauvignon Blanc on kerge ja nooruslik ning tuleks umbes seitsmekraadise serveerimistemperatuuri juures ära juua paari aasta jooksul (vt aastakäigunumbrit!). Tootja enda „keldriukselt” leiaks ka tammevaadilaagerdusega veine või selliseid veine, kus tarbijate poolt oodatud ja tootjaile sageli lausa peale sunnitud mustasõstralõhn ja -maitse hoopiski puuduvad. Aga selleks tuleb juba ise kohale lennata.
Uus-Meremaa Sauvignon Blanc
Hindajate lemmikud:
Villa Maria Cellar Selection Organic 2013, 13%, Marlborough
Aroom: Karge ja kontsentreeritud mustasõstraõite ja -lehtede lõhn, kuhu on suudetud sama võimsalt juurde liita küpsed tikrid, iirised, melonid, kollased virsikud, mangopüree, granadill ja rikkalik annus mahlast kõigelõhnalist rohelust.
Maitse: Silmapaistva happe-puuvilja tasakaaluga rikkalik, ümar ja elegantne vein, mille maitses joonistuvad selgelt välja granadill, mangopüree ja mustad sõstrad, lisaks melon, pirn ning lõputuna näiva järelmaitse õrn greibimõrkjas ja roosiõiemagus nüanss. Legendaarse veinitootja ikoonveini vääriline. (avallone.ee)
Brancott Estate 2015, 13%, Marlborough
A: Intensiivne, rohke ja lopsakas lillekimp, milles peale mustade sõstarde tunneb ära troopikaviljad, karusmarjad ja rohelised õunad. Lõhnavaliku murusemat poolt ilmestavad kaselehed, nõgesed ja mahlased tomativarred. Massiivne.
M: Oskuslikult fokusseeritud, balansis „klassikaline” Uus-Meremaa Sauvignon Blanc. Ümara ja pehme tekstuuriga klapivad nii tuttavad mustasõstralehed, krõmpsud 'Granny Smithi' õunad kui ka granadill. Miskit pole üle ega puudu. (pernod-ricard-estonia.com)
Esk Valley 2014, 13%, Marlborough
A: Magus pirnikaramelline aroom kasvab kiiresti lilleliseks, nopib juurde nõgese, rohetikrite, spargli ja kuivanud heina detaile ning annab märgade kivide kaudu niiske lõhna vihjeid veini tugevast mineraalsusest.
M: Ümaras, mõnusalt happega põimitud maitsebuketis domineerivad tsitrused (ennekõike laim), mustasõstralehed ja mõrkjasmagus karusmarjamoos. Veini pikk lõpp on hellitav ning jätab suhu puuvilja-kreemikoogi pehme vanillise maitse. (avallone.ee)
Veine hindasid Lucca veinipoes (Terase 15, Tallinn) sommeljeed:
Hannes Aedla (Prike)
Kristjan Ots (Dunker)
Tarmo Jänes (Grappolo)
Anika Liivamägi (Finewine)
Georgi Leinemann (Veinikelder/Amber Distribution)
Liina Karron (Veinisõber)
Kalle Müller (ChampagneStop)
