Just Escoffier oli see, kes töötas välja nii öelda haute cuisine'i ehk kõrgastronoomia ideed ja reeglid. Escoffier oli ka see, kes jagas Carltoni hotellis töötades restorani köögi viieks osaks, kus iga köögi nurk toimetab oma “käiguga” - garde manager valmistab külmi roogi, entremettier valmistab ette juurvilju, rotisseur juhib grillitud, hautatud ja praetud toitude valmimist, saucier valmistab suppe ja kastmeid ning patissier vastutab magustoitude ja kookide/pirukate eest. Selline süsteem välistas selle, et üks inimene toimetas ühe roaga ning tõstis roa kvaliteeti ning tagas, et kliendini jõudis roog alati ideaaltemperatuuril ja õiges serveeringus.

Prantsuse köögi arengule on selgelt aidanud kaasa ka Michelini restoraniatlaste loomine eelmise sajandi alguses sõdadevahelisel ajal ning Prantsuse tippkokkade ja tippköökide tuntus maailmas. 2010. aastal valiti Prantsuse kulinaaria ka UNESCO pärandite nimekirja.
Prantsuse köök on võtnud palju üle maitseid ja tehnikaid vanadelt kultuuridelt, palju näiteks ka Itaalia toiduarhiivilt. Samas on Prantsuse köök selgelt arendanud terve maailma toidukultuuri tänasele tasemele ning lisanud sellele kvaliteeti, ideid ja struktuuri. Näiteks ka ligikaudu kolmandik turistidest nimetab Prantsuse kööki ja veine jut üheks olulisemaks Prantsusmaa külastamise põhjuseks.

1500 peakokka, 1500 menüüd, 150 saatkonda 5 kontinendil

Juba teist aastat järjest korraldab Prantsusmaa välisministeerium oma gastronoomse pagasi tutvustamiseks ülemaailmse gurmeeürituse Goût de/Good France, mille ajal pakuvad valitud restoranid ja peakokad üle kogu maailma ühe päeva jooksul oma kundedele Prantsuse köögi hõrgutisi.

Gurmeepäeva idee algatajad välisminister Laurent Fabius ja üks tuntumaid Prantsuse kokkasid Alain Ducasse andmetel osaleb sel aastal üritusel enam kui 1500 restorani viielt kontinendilt. Gurmeeüritus Goût de/Good France seab ühtlasi fookusesse prantsuse elukunsti ja prantsuse hõngu edasikandvad kohalikud tooted.

Tallinnas asuva Prantsusmaa Saatkonna saadik Michel Rainer'i sõnul ei ole gastronoomias oluline ainult toit, vaid ka selle serveerimine ja nautimise viis. “Loomulikult on oluline see, et toidu valmistamisel kasutatakse kohalikku ja värsket toorainet, kuid ülimalt oluline on ka mõista, kuidas ja mis järjekorras tuleb toitu serveerida. See, kuidas me sööme on sama Prantslaslik, kui meie toit ehk see mida me sööme,” räägib saadik.

Maarjamaal on käibel mainitud söögitraditisooni lihtsustatud versioon ehk supp-praad-magustoit. Prantslased nii lihtsalt omi asju laua taga aetud ei saa, sest iga õhtusöök koosneb kuuest võrdselt olulisest “käigust”: aperitiiv suupistetega, eelroog, üks või kaks põhirooga, juustuvalik, magustoit ning prantsuse veinid ja šampus. Loomulikult käivad veini ka kõikide muude käikude kõrvale.
Eestist osaleb 13 restorani

Eestigi ei ole jäänud Prantsusmaa köögitutvustajate nimekirjast välja ning 21. märtsil saab käia kokku 13 restoranis, kus pakutakse erilist Prantsuse menüüd. Hotell Radisson Olümpia restoran Senso peakokk Andres Rahula sõnul pakuvad nemad näiteks Prantsuse köögi menüüd 21. märtsil kindlasti neile omase vindi ning käekirjaga. “Püüame anda edasi korraga nii Prantsuse köögi maitseid, kui oma käekirja,” mainib Rahula.

* * *

Restoranid

Gurmeeüritusel Goût de/Good France osalevad Eesti restoranid

Tallinn: Bordoo, Le Château, Frenchy, Lusikas, Macha, MEKK, Neikid resto, Senso
Haapsalu: Bergfeldt
Keila-Joa: Cher Ami
Pärnu: Villa Ammende Restaurant, Raimond
Tartu: Chez André

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena