Ebaausad kauplemistavad on ohuks Eesti toidulauale
Konjunktuuriinstituudi mullune uuring näitas, et suur osa Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Probleemi on tunnistatud nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Piimaliit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole kirjaga, milles tehakse ettepanek meetmete rakendamiseks ebaausate kauplemistavade vähendamiseks toiduainete tarneahelas.
„Ebaausate kauplemistavade kasutamine on ohuks kodumaise toidutootmise arengule ja takistab toiduainete tarneahela efektiivset toimimist. Suuremate kriiside puhul on just põllumajandustootjad toiduainete tarneahela kõige haavatavam osapool. Leppida ei saa olukorraga, kus põllumajandussaaduste eest makstav hind ei kata tootmiskulusid ja põllumeeste osa toidutoodete lõpphinnas on aasta-aastalt vähenenud,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Tarneahela osapoolte väga erineva turujõu tulemuseks on tootja suhtes ebaõiglased lepingutingimused, mis Eestis kehtivate normide kohaselt üldjuhul keelatud ei ole, sest konkurentsiõigus neile ei kohaldu, ütles Sõrmus ning lisas, et ebaausate kauplemistavade eriregulatsiooni Eestis sätestatud ei ole, samuti puudub ettevõtete vahelistes suhetes kohalduv ebaausa kauplemistava mõiste.
Euroopa Komisjoni poolt jaanuari lõpus avaldatud aruandes märgitakse, et paljudes EL liikmesriikides on viimasel ajal kehtestatud meetmeid, mille eesmärgiks on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist.
Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, kus see temaatika ettevõtjate vahelistes suhetes pole seadusandlikult reguleeritud, samuti pole veel vabatahtlikku kokkulepet põllumeeste, toidutööstuste ja kaupmeeste vahel. Euroopa Komisjoni hinnangul peaksid liikmesriigid kaaluma ettevõtjatevahelist toiduainete tarneahelat hõlmavate õigusaktide kehtestamist, et tagada väiksemate turuosaliste piisav kaitstus.
Põllumajandus-kaubanduskoda, toiduliit, kaupmeeste liit ja kaubandus-tööstuskoda peavad ka läbirääkimisi vabatahtlikke heade kauplemistavade kokkuleppimiseks.
„Põllumajandus-kaubanduskoda on seisukohal, et vabatahtlikud kokkulepped on olulised, kuid seaduslikud meetmed ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks täiendavad neid ja viivad kokkuvõttes tõhusamate tulemusteni,“ ütles Sõrmus.
