LÕUNASÖÖGIKOHTADE TEST, VII osa: Cafe Lyon'is tuleb valida, kas lobiseda või närida
Kui Cafe Lyoni Facebooki lehele minna, võib ennast aga toiduteemalisi novellikesi lugema unustadagi, sest härra Lyon on sinna sellisel hulgal vaimustavaid toidu- ja eluarmastust ülistavaid, kuid samas vägagi päevakohaseid postitusi küpsetanud. Enne jõuad lugemisega ninapidi möödunud aasta populaarsema koogi sisse, kui meenub, et tegelikult soovisid ju lihtsalt vaadata mis täna lõunaks on.
Siit üks näide härra Lyoni hommikusest postitusest:
Viimastel nädalatel on sagenenud saiapalaviku juhtumid, mille peamine sümptom on: neelud käivad. Patsiendid on viimases hädas Lyoni poole pöördunud. Õnneks on Lyon Saialoo ülikoolis saanud korraliku väljaõppe taoliste juhtumite lahendamiseks. Raviga tuleb alustada kohe — esmalt mõned šokolaadi-croissant`id, seejärel seespoolne võidmine näiteks ekleeridega ning lõpetuseks rosinaringid. Kui need pole aidanud, on Lyon määranud ka koduseid koogiravivõtteid Doux Lyoniga. Esimeste sümptomite korral pöörduda kohe Lyoni.
Käimas on Maitsed.ee parimate lõunasöögikohtade test. See tähendab, et prantsusepärane Cafe Lyon on juba parimate hulka jõudnud ja linnarahvale armsaks saanud. Ma ütlen linnarahvale sellepärast, et Cafe Lyon asub ju oma kahe kohvikuga Tallinnas ja kui imelised lõunad valikus ka poleks, vaevalt, et keegi Antslast kohale tulema hakkab. Lõunasöögiks. Õhtusöögiks võibolla küll, sest õhtuseks hõrgutiseks pakutakse tavamenüü juurde ka näiteks parimat džässivalikut. Aga kui mõni linnasõber Antsla rahvale külla läheb, võtab ta Cafe Lyonist ehk ühe uhke ja koheva pagaritoote kaasa — nii jõuab seni vaid Tallinna kesklinnas ja Õismäel esindatud Lyon loodetavasti ka igasse Eestimaa nurka.
Lõunasöögi päevapakkumine on seekord: Lyoni kalasupp forelli, köögiviljade ja munaga (3.50), Veiselihalõigud kartuli-murulaugupüree, tomati-rukolasalati ja kirsikastmega (6.-)
Küsin Punamütsikeselt (sest punase prantsusepärase baretikesega ettekandja nime on raske rinnasildilt välja lugeda, ja pidev rinna suunas passimine ei tundunud just kombekas), et kumba ta päevapakkumistest soovitaks. Sõbralikult naeratav tütarlaps soovitas praadi — kas siis sellepärast, et mul “hoiame täna raha kokku” nägu peas just polnud või sellepärast, et ta tõesti praadi paremaks pidas.
Ma olen mõelnud, et kust tuleb üldse see arvamine, et Eestis on teenindajad ebaviisakad. Nii kaugele, kui ma tagasi mõtlen oma kogemustele kas rohkem või vähemuhketes toidukohtades — no ei ole teenindajad ebaviisakad. Kujuta ette tavalist lõunast olukorda — lähed toredasse kohvikusse, naeratad ettekandjale, soovid ilusat päeva, küsid, mis neil täna eriti maitsvat pakkuda on ja siis nähvab ta sulle midagi sellist: “Ei no sama sodi, mis eile, ei tea siis vä?” Ei saa ju juhtuda sellist asja! Inimene, kelle poole kenasti ja lugupidavalt pöörduda, vastab sulle enamasti ikka ju samaga. Järeldus: ebaviisakus teenindaja poolt võib tulla ehk hoopis vastusena ebaviisakusele kliendi poolt. Cafe Lyoni Punamütsike on aga heas tujus ja käib aeg-ajalt, juskui hoolitsev ema, vaatamas, kas ma ikka rahul olen ja ega ma midagi juurde ei soovi. Võibolla valitaksegi siia tööle ainult positiivse maailmapildiga inimesi, mõtlen.
Kas ma siis olen rahul selle päevapakkumisega, mida ma testima tulin? Alustuseks olen rahul veiselihalõikude välimusega — kenasti keskelt roosakad, kenasti taldrikule sätitud ja parajas koguses. Oleks kalasupi, mis samuti ahvatlev tundus, tellinud, pidanuks osa toidust järgi jätma ja selline asi on mulle eestlasena raske. Mul on piinlik justnimelt head toitu taldrikule jätta, et äkki kokk solvub. Tema tegi nii hea asja ja mina ei söögi. Niisiis, ainult praad ja tee seekord.
Aga nüüd on mul probleem. Leppisin sõbrannaga kokku, et sööme lõunat koos ja kuna me pole ammu näinud, siis kerkib justkui puhvis kringel mu ette kohutavamast kohutavam valik — kas närida või rääkida? Sest veiselihaga peab pisut rohkem vaeva nägema, kui ma arvasin, mis tähendab seda, et tunnen end kui lobiseva hambaarsti juures— tema muudkui räägib, ma tahaks ka midagi olulist vahele öelda, aga ei saa, suus on muud tegemist. Ja häda on selles, et ehkki on selle lihaga mu hammastel rohkem tööd kui eeldasin, on hurmavalt maitsestatud veiseliha siiski nii hea, et järele ka jätta ei saa. Selline lõuna siis — sõbranna, kes tellis koogikese (pildil see maasikaga), muudkui jutustab oma elust ja mina ainult mõmisen vastuseks, ehkki minu elu on ju ka päris huvitav.
Kokkuvõtteks — ma olen üldiselt karm hindaja, kui hakkan võrdlema päevaprae hinda ja kvaliteeti. Iga päev ma ei taha maksta kuus eurot oma prae eest. Aga antud juhul on Cafe Lyoni päevapraad igati oma hinda väärt. See pealkirjas olev pisuke irooniaoot on ka ainuke kriitikapojuke, mis sellele fantastilisele lõunasöögikohale osaks saab. Ja lõunat teejoomisega lõpetades sai ikka pisut lobisetud ka. Teevaliku aitas mul teha Punamütsike ja ingveri-sidrunitee on Lyonis tõesti mahedalt maitsemeeli paitav. Kole lugu ja ka julm tee suhtes, et ma temast plti ei teinud, ometi tegi tee ju selle kohta alles hiljuti Cafe Lyoni Facebookis avalduse:
Kui Lyon täna hommikul endale kohvi läks tegema, leidis ta masina kõrvalt kirja „Tee avaldus“, milles meie teesordid väljendasid sügavat nördimust, miks neid kunagi ahvatlevate kookide kõrvale ei soovitata, nendest pilte ei tehta ja neile Lyon peale ei kirjutata. Nad ütlesid, et kui kohe täna see avaldus Facebooki ei jõua, lähevad nende teed Lyoniga lahku. Ühesõnaga, tulge teele, meil on valikus: puuviljateed, rooibose teed, musta, rohelist ja taimeteed, ingveri-sidruniteed, Magusa õuna teed.
Mul on hea meel, et tee ja Lyoni teed ikka lahku pole läinud ja nad said oma suhted kenasti klaaritud, sest härra Lyon teab ilmselt tõelise prantslasena, millal on kapriisidele targem järele anda. Ma nüüd lisan Lyoni oma Facebooki lemmikute hulka, sest kui ma ka ei taha just iga päev lõunaprae eest kuus eurot maksta (mitte et praad seda väärt polnud, mul ei ole nii palju raha lihtsalt), on ka härra Lyoni postitused igapäevase tujutõstjana pea sama head, kui sealsed pehmed koogid, sest ma ju ikka maitsesin sõbranna kooki ka.
Kokkuvõtteks: Lyon on võrratu võrgutaja! Prantsuse värk.
Päevaprae hind: 6 eurot
Atmosfäär: 9/10
Lõunasöögi maitse: 8/10
Lõunasöögi välimus: 8/10
Teenindus: 10/10
Hinna/ Kvaliteedi suhe: 8/10
Kokku punkte 43 (võimalikust 50)
Vaata teiste lõunasöögikohtade arvamusi:
1. Cafe Lyon 43 punkti. Loe lähemalt SIIT!
2. Kolm Sibulat 39 punkti. Loe lähemalt SIIT!
3. Mimosa 39 punkti. Loe lähemalt SIIT!
4. St. Patrick’s 32 punkti. Loe lähemalt SIIT!
5. Söökla 30 punkti. Loe lähemalt SIIT!
6. Daily 22 punkti. Loe lähemalt SIIT!
