Uuring: Eesti rahvas harrastab sporti, kuid ei jälgi oma toitumist

Vaatamata Eesti elanike sportlikule aktiivsusele peavad spordiharrastajad tervislikku toitumist väheoluliseks ega suhtu oma menüüsse kuigi kriitiliselt, selgub värskest Valio Eesti uuringust, mis viidi möödunud aasta lõpus läbi seoses uue proteiinikohupiimakreemi sarja PROfeel turuletoomisega. Uuringuga sooviti välja selgitada, millised on Eesti elanike sportimisharjumused.

Uuringutulemused näitasid, et koguni 82% treenijatest ei suhtu oma toitumisse sugugi rangelt, seejuures mehed pööravad oma toiduvalikule naistest veelgi vähem tähelepanu. Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul võib põhjus peituda selles, et õige toitumise tähtsust ei teadvustata piisavalt.

„Spordiharrastaja, kelle treeningud on pigem ebaregulaarsed, ei ole üldjuhul kuigi teadlik sellest, kuidas mõjutab toitumine tema tervist või sportlikku sooritust. Kui aga vaadata seda, kui positiivselt on vastu võetud Valio PROfeel proteiinikohupiimakreemi sari ning kuidas teadlikud treenijad seda lausa restide kaupa ostavad, võib siiski loota, et lähiaastatel muutuvad füüsiliselt aktiivsemad tarbijad üha nõudlikumaks selle suhtes, millega kõhtu täita, ja teadlikumaks sellest, kuidas toetada oma sportlike eesmärkide saavutamist õige menüüga,“ sõnas Kalbin.

Lisaks selgus uuringust, et pea pooled vastanutest söövad pärast trenni kõike, mille järele isutab. Eesti kulturismi ja fitnessi meistrivõistluste 17-kordne võitja Ott Kiivikas, kellega koostöös Valio PROfeel sari sai välja töötatud, ütles, et tervislik toitumine on treeningu lahutamatu osa ning trennijärgne toidukord on kehale vajalik ennekõike taastumiseks.

„Kehaline aktiivsus on tervise aluseks, kuid ilma toetava õige toitumiseta ei realiseeri treenija oma tulemusi maksimaalselt ning jõuab üsna kiirest ületreeningu faasi,“ selgitas Kiivikas. „Pärast trenni vajab inimene alati süsivesikuid ja valke. Süsivesikud taastavad energiavarusid ja valgud peatavad lihaste lagunemise protsessi ning aitavad lihastel taastuda,“ lisas ta.

Lisaks sellele, et treenimise juures ei tähtsustata piisavalt toitumist, ilmnes uuringust, et vähest tähelepanu pööratakse ka trenniaegsele vedelikuvajadusele. 42% vastanutest ei joo trenni ajal midagi ning 52% kustutab janu veega.

„Nii treeningu ajal kui ka selle järel on joomine väga oluline, sest vesi aitab hoida töövõimet. See, kui palju vedelikku tarbida, on väga individuaalne ja sõltub nii inimese kehakaalust, ainevahetuse kiirusest, aga ka välistemperatuurist – mida palavam on treeningruum või välitreeningu korral õhutemperatuur, seda suurem on ka vedeliku kadu,“ ütles Kiivikas. „Vastavalt sellele, millised on treenija eesmärgid, võib vee sisse lisada ka BCAA aminohappeid,“ täpsustas ta.

Kiivikas lisas, et tervisliku eluviisiga inimese toidukorv koosneb hoolikalt valitud toiduainetest. „Oma menüü kokkupanemisel tuleb kindlasti arvestada füüsilise aktiivsusega ning jälgida seda, et organism saaks trennijärgselt kätte kõik vajaminevad ained. Süsivesikud ja valgud tuleks mistahes spordiharrastuste puhul oma ratsiooni lisada,“ lausus ta.