Samal ajal oli selgelt täheldatav naise eneseteadvuse tõus, sellest tulenevalt ka kodumajanduse ja köögi kui traditsioonikohaselt eelkõige naise tegevusala jõulisem esiletõus. Tõuke köögi muutumisele andis kindlasti industrialiseerimisprotsess ja tegevuste tõhusamaks muutmine tööstuses. Paljude uuenduste rakendamist peeti võimalikuks ka köögi juures. Kodusesse kasutusse jõudis gaasivalgus, ventilatsioon, linnades ka elektrivalgus, mis tagas turvalisema ja puhtama ümbruse, ning siit oli vaid väike samm elektrikodumasinate laiema kasutuselevõtuni.

Köögi tähenduse ümbermõtestamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Tööstuses rakendatud efektiivse liinitöö idee võeti üle kodumajandusse, kus püüti samuti liigseid samme ja liigutusi vältida. Üks moodsa köögi pioneere oli ameeriklanna Christine Frederick, kes nägi oma ülesandena köögi sisseseade tõhusamaks muutmist. Tööstusest pärit täpsusega pani ta koduköögis paika ratsionaalse liikumise, avaldas oma ideid korduvalt raamatutena ja avas, innustatuna tõusvast huvist kodumajanduse teema vastu, 1919. aastal oma kodus Long Islandil eksperimentaalköögi. 1930. aastal ilmus Fredericki joonis tõlgituna ka Eestis. Köögi otstarbekamaks muutmise lahendusi pakuti ja vahendati nii kirjanduses kui perioodikas aktiivselt.

Fredericki kirjutised ja ideed olid eriti mõjukad Saksamaal, kust on pärit teine oluline muutus moodsa köögi arenguloos.
Fredericki kirjutised ja ideed olid eriti mõjukad Saksamaal, kust on pärit teine oluline muutus moodsa köögi arenguloos. Seekord toimus murrang sõjast laastatud maal, kus otstarbekuse ja efektiivsuse saavutamiseks tehtud eeltöö oli määrava tähtsusega. Täiuslikema tulemuseni jõuti 6,4 m2 suuruse, viimse detailini läbimõeldud Frankfurdi köögi juures, mida rakendati sotsiaalseid probleeme lahendada püüdvas elamuehituses. Köögi välja töötanud Grete Schütte-Lichotsky jaoks ei olnud keskne idee mitte ruumikus, vaid mugavus.

Niinimetatud tihendatud funktsioonide toimimiseks „ohverdati” traditisooniline mööbel, asendades selle sisseehitatud ja uute mõõtmete järgi konstrueerituga. Kadus köögi senine väljanägemine – ruum muutus tõhusaks laboratooriumiks, mis arvestas parima võimaliku tööjärjestuse ja hügieeni kontseptsiooniga.

Eestisse jõudsid kõige värskemad ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel, inspireerituna Christine Fredericki ja Grete Schütte-Lichotsky lahendustest, üsna kiiresti. Teemat kajastasid erinevad ajakirjandusväljaanded (Kaunis Kodu, Maret, Taluperenaine ja mitmed teised) ja tollal üsna kiiresti kasvav kodumajandust puudutav kirjandus.

Sajandi alguses hoogu kogunud ratsionaliseerimise ja optimeerimise kontseptsioon realiseerus kõige ilmekamalt nõukogude perioodi väikekorteri puhul.

Väikekorteri kööki arvestavaid lahendusi töötati välja tollases mööblikujunduse keskuses, mööblieksperimentaalvabrikus Standard, kus kasutati mitme sarja puhul väljatõmmatavaid pindu. Standardiseeritud lahenduse kõrvale pakuti ideid ja nõuandeid ka tollases Nõukogude Liidu ainsas kodukujundusajakirjas Kunst ja Kodu.

Väikekorteri kööki arvestavaid lahendusi töötati välja tollases mööblikujunduse keskuses, mööblieksperimentaalvabrikus Standard, kus kasutati mitme sarja puhul väljatõmmatavaid pindu.
Üks keskseid aruteluteemasid nõukogude ühiskonnas 1950. aastatest alates oli elustandardite tõstmise küsimus. Eesmärk oli pakkuda paremat valikut tarbekaupu ja parandada nende kujundusega argikeskkonda laiemalt. Selle idee kõrgetasemelise eeskujuna, aga ka vahendina inimeste maitse kujundamisel, nähti tarbekunsti. Tollest ajast sai alguse kunstnike suunamine tööstusesse ning loodi hulk tarbeesemeid, mis kujundasid siinset argikeskkonda kaua. Kauakestvate lahendustena võib näiteks tuua Tallinna Ehituskeraamikatehases või tehases Tarbeklaas toodetud nõud, Vasara kohvi- ja veekannud ning palju muud. Hulk kunstnikke jäi ettevõtete tehnoloogilistele võimalustele toetuvaks ka unikaalloomingus, mis sageli köögiga seotud märksõnadest pigem tõukus.

Sellest, milline on eesti disaini ja tarbekunsti suhe olnud köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul, annavad tunnistust erinevate esemete kõrval ka plaanid, kavandid ja fotomaterjal, mis tugevdavad arusaama tollase tarbe- ja tööstuskunsti potentsiaalist.

Veebruari keskpaigast mai lõpuni saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata näitust köögi arengust ruumina ja sellega seotud esemelise keskkonna muutumist.


* * *

Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis on üleval ka näitus "KÖÖK. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis". Näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni.

Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

Lugu Eesti rahvustoidust pärineb ajakirja "Pööning" uue numbri kaante vahelt. Ajakiri räägib ajalooga majadest ja aedadest, disainiklassikast, antiigist, traditsioonilisest käsitööst, toidu ajaloost ning jagab restaureerimisnõuandeid. www.ajakiripooning.ee

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid