Rhône’i nõlvade veinid on vähem nimekad, aga kindlasti mitte vähem head

Seda pimetesti oli põnev korraldada, sest olen veinipimeduses kobavatele tuttavatele aastaid soovitanud: mine poodi ja võta kinnisilmi mõni „kotüroon” – petta ei saa ja kui, siis vähemalt väikese raha eest. Prantsusmaa ühel pirakamal (suurem on vaid Bordeaux) kasvualal kasvatatavad Côtes du Rhône’i (tõlkes Rhône’i nõlvad) veinid on vähem nimekad, aga kindlasti mitte vähem head.

Seal, kus lõunas lõpeb Burgundia, kulgeb Rhône’i jõe org pika tuulise praona Vahemereni välja. Nagu mägede vahel lookleva jõe puhul ikka, on ülemjooks järsemate, alumine ots aga laugemate nõlvade vahel. Alpidest laskuv mistraal hoiab õhu värskena ja viinapuud hallitusest vabad. Jõekalda kohati üsna järske nõlvu küpsetab suvine päike ning vett kallab pilvedest parasjagu nii vähe, kui vaja. Siin kasvatati viinapuid juba enne roomlasi.

Paljud Rhône’i veinid on Prantsusmaa hinnatuimate hulgas ning tundub üsna normaalne, et suurte ja kuulsate – Côte-Rôtie, Hermitage’i, Châteauneuf-du-Pape’i, Condrieu ja Cornas’ – või mõne vähem kuulsa vahele ja kõrvale jääb veel palju viinapuid ja majapidamisi, mis kuidagi peenemate veiniapellatsioonide ehk veiniseadusega piiritletud alade sisse ei mahu. Umbkaudu hinnates on selliseid viinamarjakasvatajaid üle viie tuhande ja veinimaju pisut alla tuhande.

Lihtsalt öeldes on Côtes du Rhône täiesti labane maakonnavein, mida jaksab nii poest osta kui ka söögikohast tellida.

Lihtsalt öeldes on Côtes du Rhône täiesti labane maakonnavein, mida jaksab nii poest osta kui ka söögikohast tellida. Asja teeb veinisõbrale põnevaks see, et sageli toodavad Rhône’i maakonnaveine hinnatud tippveinimajad ja sageli tehakse seda marjadest, mis kasvavad kohe väga hinnatud istanduste naabruses. Nii pole ime, et „lihtne” maakonnavein võib olla mõnest nadimast apellatsiooniveinist pool pead üle ja kolm korda odavam.

Eeltoodut arvestades on Côtes du Rhône alati üks suurepärane loterii, kus põhiline, mida jälgida, pole mitte aastakäigunumber (see on lihtne vein ja piirkonnas on üsna ühtlane kliima aastast sõltumatult), vaid koostis. Tavapäraselt kasvatatakse Põhja-Rhône’i palavatel nõlvadel rohkem Syrah’ (sama mis Austraalia Shiraz) ja Lõuna-Rhône’is peamiselt Grenache’i viinamarju. Vastavalt on põhjapoolsete veinide maitses enam musti marju, nahka, suitsu ja küpset animaalsust kerge sõnnikuaroomini välja, lõunas aga domineerib maasikate ja kirsside reibas kerge marjasus, hapramad ja pehmemad tanniinid ning üleüldine mahlasem joon.

Kuivõrd ka kokkuhoidlik kohalik joob seda odavat maakonnaveini just oma igapäevase gastronoomia kõrvale, on kirjeldatud vahet toitu ja veini valides hea arvestada.

Kuivõrd ka kokkuhoidlik kohalik joob seda odavat maakonnaveini just oma igapäevase gastronoomia kõrvale, on kirjeldatud vahet toitu ja veini valides hea arvestada. Tasub ka arvestada, et tegelikult ringleb suur osa sellest maakonnaveinist kohapeal viie- ja kümneliitriste kanistritega ning enamik viinamarjakasvatajaid ise neid veine ei pudeldagi, vaid müüvad marjad suurtootjatele või lasevad maitsva marja kuskil vabrikus pudelisse villida.

Suure veiniala natuke peenemad maalapid ja veinid on jagatud nn külaapellatsioonide alla ja 95 küla toodangule on tootjal õigus kirjutada Côtes du Rhône Village. Mõnel juhul märgitakse sinna ka küla nimi (nt Cairanne). Selliseid külasid on 18 ning enamasti avaldub see eristus veinide paremas maitses ja natuke kõrgemas hinnas. Need veinid on kindlasti ka veinimajas kohapeal pudeldatud.

* * *

Côtes du Rhône võib üsna loomulikult olla nii valge, roosa kui ka punane. Selleks et pudelirivi üle lauaserva maha ei pudeneks, piirdusime seekord ainult punastega.

Punased ja roosad Côtes du Rhône’i veinid tehakse Grenache Noiri, Syrah’, Cinsault’, Carignane’i, Counoise’i ja Mourvèdre’i viinamarjast ning nendesse võib mõnes külas maitse silumiseks lisada natuke valgeid marju, aga Syrah’d või Mourvèdre’it peab olema vähemalt 15%.

Valged Côtes du Rhône’i veinid tehakse peamiselt Clairette’i, valge Grenache’i, Marsanne’i, Roussanne’i, Bourboulenci ja Viogner’ marjast ning lisada lubatakse Ugni Blanci ja Picpoul Blanci.

Tallinna restoranis Kadriorg maitsesid Eestis müüdavaid Côtes du Rhône’i punaveine sommeljeed ja veinitundjad maaletoojafirmadest (vasakult):

Ireen Reilandt (Veinisõber)
Marina Sulimova (VeinidKoju.ee)
Hannes Aedla (Prike)
Igor Sööt (BalticPack / VinsdeFrance.ee)
Kalle Müller (ChampagneStop.ee)
Sirly Tammisaar (Manipenny)
Erno Kaasik (restoran Kadriorg)
Georgi Leinemann (Veinikelder)

Hindajate lemmikud!

Domaine Chante Cigale Vielles Vignes 2012, Côtes-du-Rhône, 14,5%

Aroom: Küps ja külluslik, nahkne ja antiigi järele ihalev tummine aroom, milles kvaliteettubakas, lagrits ja mokakohvi aurud kulgevad ühes küpsete punaste ja mustade marjadega. Vein on sügav ning avab arenedes rikkalikult vürtse ja vanilliseid orientaalseid nüansse.
Maitse: Silmapaistvalt mahlane ja elegantne, oskuslikult ehitatud ühtlaselt kulgev vein, kus pehmeid vürtsikaid tanniine tasakaalustavad liköörsed, kuid elava happega (mustad) sõstrad. Pikas lõppmaitses avaneb ürtidega pikitud šokolaad. Väärikas.
lucca.ee

Bonpas „Plan de Dieu” 2013, Côtes-du-Rhône Village, 14%
A: Sügav, magus ja marjane lõhn, kuhu mahub nii barbarissi kui ka kakaod ja šokolaadi. Suitsuse ja värske nahkrihma lõhnaga. Rohelise pipra ja maasikamarmelaadi kummaline kooslus intrigeerib ja hoiab pikalt elevil.
M: Silmapaistvalt pehme ja siidiste tanniinidega vein. Magus marjasus mõjub kui happene mustasõstramoosi silm kakaokreemis. Pikk ja peen järelmaitse jääb vürtsine ja animaalne. Rahulik, meditatiivne harmoonia.
mediato.ee

Vidal-Fleury 2012, Côtes-du-Rhône Village, 14,5%
A: Efektselt sõnnikune, šokolaadine ja pigine. Mõnusa juustupehmusega aroom, kust leiab metsamarju, mustasõstramoosi, lagritsat ja musta pipart.
M: Võimsalt ploomine, elegantne ja soe keskmaitse. Šokolaadi täidlust lahjendavad küpsed punased ja mustad sõstrad, kirsside hape ja peotäis jõhvikaid. Järelmaitses on musti rosinaid ja kuivatatud ploome. Tanniin meenutab jahvatatud mustikaid.
prike.ee