Tarbijakäitumise uurimiseks kasutasid Texase ülikooli teadlased kolmes uuringu osas erinevaid meetodeid. Esimeses küsitleti 50 bakalaureusetudengit, et saada aru, millised seosed on neil tervislikuks peetava toidu ja toidu toiteväärtuse vahel.

Teises uuringu osas vaadati, milliseks hindasid 40 magistritudengit enda näljatunnet pärast seda, kui olid söönud ära ühe tervislikuks ning ühe mittetervislikuks nimetatud küpsise. Kolmandas osas aga paluti 72 bakalaureusetudengil tõsta endale toitu, et seda siis lühifilmi vaadates süüa. Mõõdeti, kui palju toitu sõid inimesed filmi ajal ära.

Uuringu autorid järeldavad, et kui inimesed peavad toitu tervislikuks, näiteks sellele osutab märge pakendil, mõjutab see tarbija otsust ja käitumist. Tervislikuks nimetatud toitu kipuvad inimesed endale rohkem taldrikule tõstma, sest nad arvavad, et see on vähem toitev.

Teadlased väidavad, et toidu sildistamine tervislikuks ei tee seda tegelikult tervisele kasulikuks. Kõik sõltub toidu kogusest ning kogu ülejäänud toidusedeli tasakaalustatusest. Seega ei tasu nimetada toitu tervislikuks. Sõna tervislik toit asemel soovitavad nad kasutada sõna kasulik.