Toidud, mida restoranis ise valmis võluda saab, on näiteks Jaapani barbeque (yakiniku), Jaapani ühepajasupp (nabe) ning Jaapani küllaltki eklektiline pannkoogi-taoline küpsetis (okonomiyaki). Nende toitude valmistamine on justkui meelelahutus omaette, seltskondlik tegevus, mis ühendab koos sööma läinud inimesi ning hoiab neid ühises tegevuses. Taoliste toitude puhul on ilmselt väga harv juhus, et inimene läheb üksi neid nautima, sest toidu valmistamise-kujuline kommunikatsioon on pool toredast väljaskäimise kogemusest.

Restoranis tuuakse külalisele ette kastutatavad toorained (liha, juurviljad, supi puhul ka leem) ning restorani juurde kuuluvad igasse lauda paigutatud kuumad restid, pott, lame pann ning muidugi ka gaasitule allikas ning laua kohal olev ventilaator.
Restoranis tuuakse külalisele ette kastutatavad toorained (liha, juurviljad, supi puhul ka leem) ning restorani juurde kuuluvad igasse lauda paigutatud kuumad restid, pott, lame pann ning muidugi ka gaasitule allikas ning laua kohal olev ventilaator. Yakiniku puhul saavad külastajad valida meelepärase liha ning juurviljad, mis siis toorelt ette kantakse. Kõik muud road, nagu näiteks keedetud riis, salatid või muud suupisted on siiski kohapeal valmistatud. Liha kohal, alustatakse selle grillimist. Tihtipeale kipuvad küll mõned külalistest (tihtipeale just naised) suurema osa tööst ära tegema. Yakiniku (otsetõlkes "praetud liha") puhul on võimalik ise valida, kui krõbedaks liha soovid küpsetada ning ka maitseaineid saab igaüks ise oma isiklikku taldrikusse valmis panna. Niiviisi jäävad ka väga erinevate maitseeelistustega inimesed rahule.

Supi, ehk nabe puhul tuuakse ette valmis leem ning toored juurviljad ja liha (tihtipeale ka tofu ja seened). Selle toidu puhul on käed vähem tööd täis kui liha küpsetamise puhul. Supi valmimine võtab omajagu aega, sellel ajal pistavad külalised suupisteid ning rüüpavad jooke. Kui supp valmis ning söödud, siis ei ole toidukord veel sugugi lõppenud. Tihtipeale pannakse järelejäänud leeme sisse riisi, mis siis ära segades leeme maitse omandab ning kõhu lõplikult täidab. Nabe-sarnastest roogadest on tuntud ka sukiyaki, mis sisaldab vähem leent, kuid koostisosad on üsna sarnased. Nii nabe kui sukiyaki on talve toidud. Jaapanis on toitude jagunemine aastaaegade kaupa väga levinud (näiteks külmad tatra nuudlid soba sobivad suvega).

Nabe't ning ka teisi isekokatavaid roogi valmistavad jaapanlased muidugi ka kodus.
Liha-põhistest toitudest on populaarne ka lõbusa nimetusega shabu-shabu roog. Ka selle kulinaarse leiutise puhul kantakse ette leem ning eraldi liha. Juurviljad pannakse tavaliselt korraga supi sisse, kuid üliõhukesteks viiludeks lõigatud liha solgutatakse kuuma supi sees, kuni see kiirelt valmib ning pistetakse siis otse suhu. Roa nimetus on onomatopoeetiline ning peaks väljendama liha liikumist supi sees. Jaapani rahvas on nimelt suur onomapoeetiliste sõnade armastaja.

Nabe't ning ka teisi isekokatavaid roogi valmistavad jaapanlased muidugi ka kodus. Selle jaoks müüakse spetsiaalseid potte, kaasaskantavaid gassiballooniga tuleasemeid ning pliite. Elektroonikapoe valik on silmipimestav!

Omaette roa tüüp on okonomiyaki. See toit pärineb Kansai regioonist (mille keskuseks on Osaka linn). Kansai toidud on omapärased ning populaarsed üle terve Jaapani. Erineva piirkonna toidud on justkui omaette brändinimetused. Okonomiyaki (otsetõlkes "prae mida soovid") põhilisteks koostisosadeks on jahu, muna, kapsas ja muud juurviljad, liha ja mereannid ja nuudlid. Kuna toidu nimetus ise pakub sisu osas välja suure vabaduse, siis ei olegi sellel roal mingit kindlat retsepti. Paks ning kaloririkas pannkoogilaadne moodustis küpsetatakse valmis suurel lamedal pannil ning sinna peale uhatakse tavaliselt veel ka spetsiaalset kastet, majoneesi, aonori vetikapuru ning ka imeõhukesi kalalaaste (kuumade toitude peale pannes hakkavad kalahelbed õrnalt liikuma, mis on omaette tore vaatepilt).

Niisiis on Jaapani toit ning restoranikultuur tõeliselt mitmekesine. Ühest küljest leidub hulgaliselt range ning pikaajalise treeningu läbinud meisterkokkasid, kes külalistele toidust tõelisi meistriteoseid välja võluvad ning teisest küljest saab külastaja ise endale meelepäraselt suupistet valmistada, saades samal ajal osa lõbusast seltskondlikust tegevusest.