SUUR HOTELLIHOMMIKUSÖÖKIDE TEST, IV OSA: Palace - hommikune hoolitsus selle parimas mõttes!
Hotell Palace, mis olnud Tallinna ühel olulisimal väljakul öömajaandjaks juba kümnendeid, on peale viimast uuenduskuuri selgelt hubasem, avaram ja valgem, kui varem. Lisaks on lõplikult saanud sisedekoorist välja juuritud 1990date alguse pitsarestorani hõng ning tunne, et kohe kogunevad toonased "rikkad ja edukad" koosolekule ning vajavad just sinu lauda oma mobiiltelefonide toetamiseks.
Jätame hetkeks meenutused ja hõllandused ning keskendume Palace hommikusöögile ning sellel, kuidas see väga mõnusalt igat päeva alustab.
Hommikusöögi katsetamiseks valisin ma neljapäeva hommiku ning ilmusin kõhutäidet nõudma vaevu 20 minutit enne lubatud serveerimise lõppu ehk kell 10:10. Minu suureks üllatuseks lubati mind lahkesti ja kiirelt salongi ning olgugi, et kella 11 paiku hakati vaikselt söögisaali koristama, ei kiirustanud keegi mind liikuma sättima, ega olnud ka valmis viima peitu neid ohtraid toidunõusid, millelt sööki serveeriti.
Klient on ikka kuningas ning sellel hetkel istus kuningas veel laua taga. Äärmiselt oluline ongi see, et hommikusöök peab olema rikkalik ka viimasele tulijale ning isegi sellele, kes vastupidiselt kokkulepitud kellaajale söögiaega pikendab. Tean, et see on teenindajatele ebaaus, kuid annab kohast väärt pildi.
Poolel hommikusöögil sain teada, et Palaces on viimase 2-3 nädala jooksul vahetunud peakokk ning kohe-kohe on käiku minemas täiesti uus a'la carte menüü restorani poolel. Köögimeeskond on järelikult väga tugev, et ka turbulentsetel aegadel suudab pakkuda väga kõrge kvaliteediga roogasid ning kuskilt ei tundu midagi rebenevat, ka hommikusöögilaual mitte.
Aga nüüd toidust. 18 eurot on hommikusöögi eest taaskord ehk palju, kuid arvestame palun sellega, mida me selle eest saame: esiteks, väga mugava asukoha, kust otse tänava ääres akna all istudes hea vaadata, kuidas maailm mööda pöörleb; teiseks, väga hubase, valge ning mugava hommikusöögisaali, kus kerge muusikaline taust, 20date stiilis dekoor ning mõnus toidulõhn, mis kõik päevale head hoogu annavad; kolmandaks, toeka, rikkaliku ja mõnusa hommikusöögi ning neljandaks, piiramatus koguses väga head kohvi.
Söögisaal on mõnusalt sopiline ning igat tüüpi sööja leiab siin omale õige ja hea koha: kes soovib vaadelda akna tagant linna, kes soovib üksi nurgas arvutiga tööd teha, kes hoidub lihtsalt valguse eest, kellel vaja tundlikumatel teemadel vestelda. Söögisaali ühes orvas paikneb aga kogu toa väärtuslikeim osa: toiduvaagnad.
Valikud hommikusöögiks on nagu ikka pudrud, müslid, jogurtid, edasi munauder, peekon, vorstid, kartul ning muu kuum kaup, millele järgneb külmalett kala ja muu soolasega, sealhulgas singid, vorstid, juustud. Valikus on ka terve rida mahasid, vett ning mulle hea üllatusena Eesti kalja. Saia ja koogilett on samuti rikkalik. Silmadega söömisel annaksin juba hindeks viis, kuid lõpliku hinde andmiseks oleks ikka ka vaja maitsta.
Asudes projekti teise faasi ehk maitsmise juurde, tuleb tunnistada, et kõik maitseb suurepäraselt, kuid ideaalsetest maitsetest oleks nagu midagi puudu. See muidugi ei tähenda, et midagi oleks halvasti, sest taldrik minu ees tühjeneb valguskiirusel ning alguses ei pane ma tähelegi, kui teenindaja neiu tuleb minu juurde järjekordset kohvi valama. Kohvist kirjutan alla pool aga ka pikemalt. Nii kalalett, kui muu külmlett, salativalik ning joogid kosutavad ning on 100% omal kohal.
Kuid nagu ikka, ajame ju kõiges taga perfektsust ning seda Utoopiat, mida me ei pruugi kunagi saavutada. Palace munapuder on küll väga hõrk ja õhuline, kuid mitte veel ideaalne. Peekon ja vorstid on Eesti toodang, tunnen ära koduselt aromaatse lihalõhna järgi, kuid neil puudub tänu selle ehk kergus, mida hommikune kõht ootaks.
Teeksin siinkohal kuumale letile ka kaks märkust: esiteks puudusid seened, mis võiksid olemas olla ning teiseks, poolikuid grilltomateid on parem süüa - grillitud minitomatid on minu meelest saadaval vaid Palaces ning on imemagusad ja mõnusad, kuid puhtalt tehniliesest aspektist ehk mittesobivad: nende lõikamine võib tekitada mahlajoa ning rikkuda nii mõnegi koosolekule kiirustava einetaja päeva.
Teeninduse ma hindaksin linna parimaks, seda on julgustükk öelda, kuid ma tundsin end terve selle tunni jooksul, mille Palaces veetsin mõnusalt ja hoolitsetult: lisaks professionaalsele serveeringule, pidevale tähelepanelikkusele, kas minu kohvikruus oleks ikka aromaatset nektarit täis, teeb rõõmsaks, kui palju naeratusi saab jagada. Mulle tundus, et hoopis mina tekitasin teenindajates piinlikkust uurides pidevalt, et kas nüüd oleks juba aeg lahkumiseks.
Lubasin ka kohvist vestelda: üldjoontes maitseb ja lõhnab kohvi tugevalt ja aromaatselt, mul on tunne, et tegemist on kergelt tugevama röstiga, kui mujal kombeks ning see ongi hea - kellele ei meeldi, joob piimaga. Ning nagu hea tava ette näeb, kohvikruus täidab ennast naeratuse saatel ise.
Uus peakokk aga saladuskatte all ütles, et kuna a'la carte menüü on valmis, siis nüüd võtab ta ette muud toidud majas ehk siis lähiajal on kindlasti midagi uut Palacest jälle oodata.
HIND: 18 eurot
HINNANG
Atmosfäär: 8/10
Teenindus: 9/10
Toidu väljapanek: 8/10
Maitseelamus: 7/10
Kohv: 7/10
KOKKU: 39 punkti (50 võimalikust punktist)
* * *
VARASEMAD HINDAMISED
1. Swissotel: 40 punkti (50 võimalikust punktist). Loe pikemalt siit!
2. L'Ermitage Hotell 38 punkti Loe pikemalt siit!
3. Viru Hotell: 21 punkti (50 võimalikust punktist). Loe pikemalt siit!
